Õppeaine 'Keevitustehnika'

Aasta:   2019/2020    2020/2021    2021/2022    2022/2023    2023/2024    

Keevitusprotsesside olemus, keevisliidete ja -õmbluste liigitus ja tähistamine. Keevitusasendid. Kaarkeevituse vooluallikad. Materjalide keevitatavus ja selle määramise meetodid. Tööstuslikud keevitusviisid ja -seadmed. Kaar-, kaitsegaas-, gaas-, kontakt-, plasma-, laserkeevitus. Erinevate metallide keevitamine. Jootmise tehnoloogia, kasutatavad joodised, kasutusvaldkonnad. Sisepinged ja keevitusdeformatsioonid, nende vähendamise moodused. Keevitusdefektid, keevisliidete kontroll. Ohutushoid.

Kursuse eesmärgiks on keevitusalaste teadmiste andmine kaarkeevituse ning teiste enamlevinud keevitusprotsesside, erinevate tehnomaterjalide keevitamise iseärasuste ja meetodite kohta. Keevituse kaasnähtused, protsessi parameetrite ja lisamaterjali valiku metoodika ning keevisliidete tähistamise kohta joonistel.

Kursuse läbinud üliõpilane orienteerub erinevate konstruktsioonimaterjalide keevitustehnoloogiates, tunneb keevitusprotsessi iseärasusi ning oskab valida sobiva liitmismeetodi, samuti vajalikud lisamaterjalid, et vältida kaasnevaid deformatsioone ja defekte.

Loeng, rühmatöö, praktikum, iseseisev töö

1. P. Kulu, E. Hendre. Mehaanikainseneri käsiraamat. Tln.TTÜ Kirjastus,2012, 497 lk.
2. P. Kulu, J. Kübarsepp, A. Laansoo, J. Pirso, L. Valdma. Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia. II Metallide tehnoloogia. Tln. TTÜ Kirjastus, 2002, 380 lk.
3. A. Laansoo. MIG/MAG keevitus. Kirjastus Argo, 2010, 87 lk.
4. A. Laansoo. Keevitustehnoloogia. Tln. TTÜ Kirjastus, 2011, 172 lk.
5. T. Karaganova. Keevitus - sütitav idee (2010) Tln.kirjastus "Greif," 144 lk.
6. P. Lepola. M. Makkponen. Hitsaustekniikat ja teräsrakenteet (2009) WSO Ypro Helsinki, 429 lk.
7. V. Stepanov. (1991). Keevitaja käsiraamat. Tln: Valgus, 502 lk.
8. Õppejõu poolt koostatud ja valitud muu materjal.

Hindamisel kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist. Hindamise eelduseks on osavõtt õppeprotsessist ja rühmatöödest ning protsessi jooksul toimunud õppija areng, mis väljendub vahepealsete praktiliste ja teoreetiliste tööde kvaliteedi- ja tasemehinnetes ning õppeprotsessi lõpus teostatavas kokkuvõtvas hindamises. Hindamismeetoditeks on praktilised tööd, nende analüüs ja teooriaalased kontrolltööd.

Õppeaine läbinud üliõpilane on võimeline praktiliselt kasutama tänapäeva tehnoloogilistes protsessides enamkasutatavaid keevitustehnoloogiaid ja materjale ning selle kaudu aru saama nende tehnoloogiate olemusest ja kvaliteedist, suudab analüüsida erinevate keevitusdefektide tekkepõhjusi ja olemust. Tunneb ja oskab rakendada rahvusvahelisi keevitusalaseid standardeid, oskab lugeda keevitusalaseid tehnilisi dokumente ja jooniseid. Suudab koostada lihtsamaid keevitusprotsesside tehnoloogiaid. lähtudes rahvusvahelistest kvaliteedinõuetest..

2020: AE*  ET*  RO*  

2019: AT*  ET*  RO*  

2018: RO*  

* Valikaine