Õppeaine 'Arhitektuuri alused - Kompositsioon, värviõpetus'

Aasta:   2017/2018    2018/2019    2019/2020    2020/2021    2021/2022    

Õpetada tajuma ja tunnetama tasapinnalist ning kolmemõõtmelist ruumilis-mahulist komponeerimist, abstraktsiooni loomist ja selle süstematiseerimist joone, pinna, faktuuri, harmoonia, tasakaalu, dünaamika, rütmi, proportsiooni, aktsendi, värvi, materjali kasutamise ja nende kombineerimise põhimõtetel.
Värvide mõju, kooskõla jne. tajumine ja tundmaõppimine. Dekoor, kui arhitektuuri osa. Värvi ja joone dialektika, arhitektuurne kromaatika.

Omandada arhitektuurse projekteerimise ja planeerimisega seotud vajalikud tehnilised oskused.

Üliõpilane
- oskab komponeerida tasapinnaliselt ning ruumilis-mahuliselt
- tunneb põhised mõisteid värviõpetusest
- on võimeline saadud oskusi rakendama oma praktilises loomingulises töös

Loengud, seminarid, praktiline (sh iseseisev) töö.
Semestri jooksul tehakse vastavalt etteantud programmile praktilised ülesanded, mille põhjal kujuneb hinne.

Francis D.K. Ching "Architecture. Form, Space and Order", Van Nostrand Reinhold Company, 1979, 394 pages, English
Tiia Kivirand "Kompositsiooniga seotud mõisted" EKA
L.Lapin "Tühjus ja ruum" I
Eve Kärner "Kompositsiooniõpetus"
Krista Kodres. Loengud arhitektuuriteooria ajaloost. 1997.
G. Hancock. Jumalate jäljed.
John Ruskin. Seven lamps of architecture.
Linnuste, Ü. Värvid kodus. Õpetus värvidest ja nende kasutamisest. Kodukiri 2005, AS Ajakirjade Kirjastus
Starmer, A. Värviskeemide piibel. Kujunda ise endale sobiv interjöör Sinisukk, 2006.
Miller, J. Värvid. Inspireeriv stiil klassikast kaasajani. Maalehe Raamat, 2001
Tammert, M. Värviõpetus teoorias. Tallinn, 2002
Ryberg, K. Elavad värvid, raamat värvide peidetud psühholoogiast Sinisukk, 1995
MacRitchie, L. Brdget Riley Complete Prints, Ridinghouse 2002
Diehl, G. V.Vasarely Budapest, 1973
Ajakirjad: Frame, Abitare, Materia, Domus

Semestri jooksul tehakse vastavalt etteantud programmile praktilised ülesanded. Üliõpilased peavad neist osa võtma vähemalt 80% ulatuses. 12-nädalase tsükli jooksul toimub 1 vaheülevaatus, kuhu üliõpilased peavad esitama oma praktilised tööd vastavalt läbitud õppekavale. Vaheülevaatuse tulemus võetakse arvesse semestri lõpul toimuvas hindelises arvestuses, kuhu tulevad esitamisele kogu semestri jooksul teostatud praktilised ülesanded.

Kursusetöö vaadatakse üle järgumistest kriteeriumitest:
1. Ülesande kõikide osade täitmine;
- Lahenduse ideed ja originaalsus
- Töö areng juhendamisprotsessis
2. Töö vormistamine ja eksponeerimine
3. Maketi, graafilise ja esitluse osa koostamise oskus

2020: RA  

2019: RA  

2018: RA  

2017: RA  

2016: RA  

2015: RA