Õppeaine 'Arhitektuuri ajalugu II'

Aasta:   2015/2016    2016/2017    2017/2018    2018/2019    2019/2020    

Arhitektuuriajaloo II osas on vaatluse all klassikalise arhitektuuri ajastu ( 15. - 19. sajand): arhitektuuri areng, sarnasused ja erinevused erinevates maades ja põhjused, mis neid tingivad. Kursuses käsitletakse põhjalikult ka Eesti renessanss-, baroki, klassitsistlikku ja historitsistlikku arhitektuuri.

Luua laiapõhjaline alus orienteerumiseks arhitektuuri valdkonnas.
Kursuse eesmärgiks on anda baasteadmised arhitektuuri arengust 15. - 19. sajandi lõpuni, et üliõpilane orienteeruks vaadeldava perioodi stiilides ja oskaks teha vahet arhitektuuri ajastutel. Iseloomustada arhitektuuri vaadeldaval perioodil erinevates maades.

Üliõpilane
- omab süvendatud teadmisi arhitektuuriajaloost ja mõistab vaadeldava perioodi arhitektuuri arengut;
- orienteerub vaadeldava perioodi mentaliteedi ja stiilimuutustes ning mõistab nende omavahelist seotust;
- oskab iseloomustada sarnasusi ja erinevusi eri maade ja perioodide arhitektuuris;
- tunneb vaadeldava perioodi tähtsamaid ehitisi ja on võimeline neid analüüsima ajaloolisest ja stiililisest aspektist, oskab nimetada arhitekte;
- mõistab arhitektikutse ja -eetika ühiskondlikku rolli ning väärtustab kujundatud keskkonda.

Aine edastatakse üliõpilastele loengu vormis, mida illustreerib pildi- ja videomaterjal. Lisaks antakse eraldiseisvaid koduseid- ja tunniülesandeid ( esitlused, seminarid, pildianalüüsid, õppekäigud, testid jne.)

1. H.Sisask. Lühikursus arhitektuuriajaloost. Tallinna Tehnikakõrgkool, 2003
2. J.Gympel. Arhitektuuri ajalugu antiikajast tänapäevani. Koolibri, 2006
3. H.Honour, J. Fleming. A World History of Art. Laurence King Publishing, 2005
4. Eesti kunsti ajalugu 2. 15201770. Eesti Kunstiakadeemia. (valitud peatükid).

1.Semestri jooksul toimub 1 seminar, mille käigus üliõpilased analüüsivad neile jagatud pildimaterjali alusel tuntumaid ehitisi.
2. Semestri jooksul kirjutavad üliõpilased kodutööna 1 essee, mille teema on 19. sajandi arhitektuuriproblemaatika.
3. Aine lõppeb kirjaliku testi ja suulise eksamiga, milles küsitav on kogu semestri vältel läbi töötatud materjal.

Koondhindes arvestatakse kogu semestri jooksul toimunud ülesandeid, testi tulemusi ja suulist vastamist eksamil.

2018: RA  

2017: RA  

2016: RA  

2015: RA