Tallinna Tehnikakõrgkool
Õppeaine 'Biokütuste tootmine ja kasutamine'Nimi inglise keeles: Production and Consumption of Biofuels
Õppeaine sisu lühikirjeldusAnda ülevaade Eesti energeetikas hetkesisust ja tuleviku visioonidest. Teha ülevaade kütuste energeetilistest põhinäitajatest, varudest, analüüsidest. Anda ülevaade erinevatest põletus tehnoloogiatest nende eripäradest ning keskkonna mõjudest lisades ka informatsiooni keskkonnamõjude leevendamise teedest ja vahenditest.
Õppeaine üldeesmärgidAnda ülevaade Eesti energeetikas hetkesisust ja tuleviku visioonidest. Tuumaelektrijaamade arengutest – moodulreaktoritest ja Eesti võimalustest. Taastuvenergia osakaalust maailmas ja Eestis. Elektri ja soojuse tootmisest taastuvatest energiaallikatest. Päikeseenergiast ja päikeseparkidest. Tuuleenergiast, tuuleparkidest. Meretuuleparkide rajamise võimalustest: probleemidest ja lahendustest. Hüdroenrgeetikast. Anda ülevaade biomassi ressurssidest Eestis, selle tootmisest, ladustamisest, omadustest; võrreldes neid ka fossiilsete kütustega. Teha ülevaade kütuste energeetilistest põhinäitajatest, varudest, analüüsidest. Anda ülevaade erinevatest põletus tehnoloogiatest nende eripäradest ning keskkonna mõjudest lisades ka informatsiooni keskkonnamõjude leevendamise teedest ja vahenditest. Anda ülevaade biomassi termokeemilise töötlemise võimalustest: pürolüüsist, bioõli tootmisest, torrefitseerimisest ning gaasistamisest. Tutvustades katlamajade, erinevate koostootmisjaamade rajamise võimalusi ning käidu kogemusi Eestis, käsitledes ka jäätmepõletust ning kohaliku turba kasutust.
Õppeaine õpiväljundidteab millised on taastuvenergia allikad, nende kasutusest maailmas ja Eestis
- teab taasuvenergia kasutamise võimalusi ja nende kasutamise seotud probleeme -teab biomassi põletamise olukorda ja probleeme, nii Eestis kui ka väljaspool - teab millised on biomassi liigid ja nende põlemistehnilised omadused ( lisaks turvas ja jäätmed) - teab biomassi termilise töötlemise võimalusi - suudab teha valikuid erinevate põletustehnoloogiate vahel lähtudes keskkonna nõuetest - teab millised on võimalused põletusseadmete keskkonna mõjude leevendamiseks nii tahkete kui ka gaasiliste heitmete osas - teab jäätmete põletamise tehnoloogiaid ning sellega seotud keskkonna probleeme - on informeeritud biokütuse katlamajade rajamise ja käidu kogemustest Eestis - on informeeritud koostootmistehnoloogiatest biomassi kasutamisel ja arengutest tulevikus Õppeaine vormi kirjeldusloeng, õppevideod, seminar
Kirjandus1. Renewable Energy Engineering and Technology. Printsipls and Technology. Edited by VVN Kishore. TERI press. 2019. 890 lk.
2. Loengute ettekanded (Power Point pdf) 3. A. Rosin, S. Link, H. Hõimoja, I. Drovtar. Energiasalvestid ja salvestustehnoloogiad. Tallinn 2015. 178 lk. 4. E. Risthein Energiatehnika ja maailm: TTÜ kirjastus, Tallinn 2013.440 lk. 5. A. Paist, K. Plamus. Lokaalkatlamajad. Tallinn: TTÜ kirjastus, 2013. 111 lk. (ka pdf-ina) 6. J. Miljan, Ü. Kask Pilliroog ja selle kasutamise võimalused. Tartu: Salibar OÜ, 2013. 103 lk. 7. M. Pehnt, M. Cames, C. Fischer, B. Praetorius, L. Schneider, K. Schumacher, J.-P. Vob. Micro Cogeneration. Springer. 2010. 346 pp. 8. Juha Viirimäki. Maatilan Hakelämmitus Opas. Tampere 2008. 31lk (ka pdfina) 9. V. Vares, Ü. Kask, P. Muiste, T. Pihu, S. Soosaar. Biokütuse kasutaja käsiraamat. Tallinn: TTÜ kirjastus, 2005. 172 lk. (ka pdf-ina) 10. T. Tomson Helioenergeetika. Päikeseenergia tehniline kasutamine. Humare. Tallinn. 2000. 136 lk. 11. Peter Quaak, Harrie Knoef, Habet Stassen Energy from Biomass. A reiel of Combustion and Gasification Technologies. The Wold Bank Washington D.C, 1998. 80 lk. 12. Ü. Kask, P. Muiste, V. Vares. Puitkütus. SA Erametsakeskus. Tallinn: Ecoprint AS, 2010. 20 lk 13. A. Juske, P. Raesaar. Tuulikud läbi aegad. Tallinn. 2008. 233 lk. 14. A. Paist, A. Poobus, jt. Biomassi energeetilise kasutamise võimalused Eestis. Tallinn 1991. 67 lk. 15. A.Veski. Katelseadmed. Tallinn: Valgus, 1991. 192 lk. HindamismeetodidLoengutest osavõtt annab 30 %. Iseseisva tööna valminud essee ja selle põhjal tehtud (Power Point) ettekanne moodustab kokku 70 %. Lõpphinne kujuneb peale ettekannet arvestades ka loengutest osavõttu.
Õpetatakse järgmistes õppekavades2017: KT 2016: KT 2015: KT
Õpetatakse järgmistes voorudes2020/2021 Sügissemester | ||||||||||||

