Õppeaine 'Ökoloogia alused'

Aasta:   2015/2016    2016/2017    2017/2018    2018/2019    2019/2020    

Õppeaine annab ülevaate ökoloogiateaduse uurimisobjektist, selle peamistest teooriatest ja nendega seotud mõistetest. Valdkonnale lähenetakse üldisematelt protsessidelt spetsiifilistemale liikudes. Aines käsitletakse energia- ja aineringlust ökosüsteemis; elukeskkonda kujundavaid alusprotsesse (ressursid ja tingimused, autotroofsed ja heterotroofsed organismid); koosluseid ja neid kujundavaid jõude. Samuti õpivad üliõpilased tundma peamisi keskkonna ja eluslooduse vahelisi mõjutegureid ning liikidevahelisi interaktsioone, saavad ülevaate liikide levikut mõjutavatest teguritest ja liigitekkeprotsessist. Kursuse viimases osas on vaatluse all globaalsed keskkonnaprobleemid, millega inimkond tänapäeval silmitsi seisab (sh. metsade hävinemine, energeetika, veekriis, globaalne kliima soojenemine). Lisaks loengutele läbivad üliõpilased ökoloogia praktikumi, mis illustreerib loengus tutvustatud printsiipe, aitab arendada loodustunnetust ning omandada loengutes õpitut.

Õppeaine eesmärk on anda üliõpilastele esmane ülevaade ökoloogia uurimisobjektist ja valdkonna peamistest teooriatest ning kujundada võimet asetada erinevaid protsesse ökoloogia konteksti. Kokkuvõttes aitab õppeaine kujundada üliõpilaste võimet tajuda keskkonda ühtse läbipõimitud tervikuna, kus ahela üks osa mõjutab teist.

Aine läbinu tunneb ökoloogia uurimisobjekti, teab selle põhilisi printsiipe ja mõisteid ning teab peamisi globaalseid keskkonnaprobleeme. Oskab erialast infot asetada ökoloogiakonteksti.

Loengud, laboratoorsed tööd koos saadud tulemuste kirjaliku vormistamisega, iseseiseva töö seminar.

1. R.B. Primak, R. Kuresoo, M. Sammul, Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse, Tartu: Eesti Loodusfoto, 2008
2. V. Keppart, Keskkonnakaitse: Looduskaitse, Tallinn: Kirjastus Ilo, 2007
3. Õppejõu poolt koostatud ja Moodle keskkonnas jagatavad materjalid
4. Pleijel. Ökoloogiaraamat. Sissejuhatus ökoloogia alustesse.1993
5. Teaduskirjandus ja loodusteaduslike ajakirjade artiklid.

Lõpphinne kujuneb laboratoorsete tööde, kontrolltööde ja kirjaliku eksami sooritamise põhjal. Eksamile pääsemise eelduseks on laboritoorsete tööde sooritamine ja tulemuste esitamine laboratoorsete tööde juhendites nõutud kujul ning koduste ülesannete sooritamine. Kumbki kontrolltöö moodustab lõpphindest 15%, laboratoorsete tööde sooritamine moodustab hindest 15% ning 55% määrab kirjalik eksam.

2020: KT  

2019: KT  

2018: KT  

2017: KT  

2016: KT  

2015: KT