Õppeaine 'Orgaaniline keemia'

Aasta:   2017/2018    2018/2019    2019/2020    2020/2021    2021/2022    

Orgaanilise aine uurimisobjekt, isomeeria, Küllastunud ja küllastumata süsivesinikud, nende keemilised omadused, polümerisatsioon. Alkoholid, karboksüülhapped karbo-nüülühendid, asendatud karb. happed (amino ja rasvhapped), valgud, rasvad süsivesikud. Orgaaniliste ühendite ja eluslooduse seos ning keskkonnaseosed

Kursuse eesmärk on teadmiste ja oskuste andmine orgaanilisest keemiast, olulisematest aineklassidest (süsivesinikud –naftatöötlemise protsesside tutvustus - orgaanilised hapniku-, lämmastiku-, ja halogeenide ühendid), nende füüsikalistest ja keemilistest omadustest ja mõjust keskkonnale ning füsioloogilisest toimest organismidele.

Üliõpilane tunneb orgaanilise keemia põhilisi aineklasse, suudab prognoosida ainete lahustumist vesikeskkonnas ja ainete ohtlikkust keskkonnale. Oskab kirjutada olulisemaid reaktsioone (oksüdatsioon,) orgaaniliste ainete muundumiste kohta. Oskab arvutada aine valemit selle koostisesse kuuluvate elementide masside põhjal

Loengud, seminarid, praktikumid, referaat.

1. Talvik, Agu-Tõnis Orgaaniline keemia OÜ “Greif” 1996
2. Karik, H., Palm. U., Past, V. Üldine ja anorgaaniline keemia. Valgus 1981.
3. Karik, H Üldine keemia, Valgus 1991.
4. Karik, H., Truus, K. Elementide keemia. Ülikooliõpik anorgaanilisest keemiast. Ilo 2003.
5.Palm, U., Past, V. Füüsikaline keemia. Valgus 1974
6. Karik, H., Past, V., Keemilised elemendid, ühendid ja reaktsioonid. Koolibri 1996.

Referaat 20%, reaktsioonivõrrandite KT (keemilised omadused) 10%, kirjalik eksam 70%

Moodle, õppejõu antud materjalid

2020: KT  

2019: KT  

2018: KT  

2017: KT  

2016: KT  

2015: KT