Tallinna Tehnikakõrgkool
Logi sisse

Õppeaine 'Soojusautomaatika'

Nimi inglise keeles: Thermal Automation

Aasta:   2020/2021    2021/2022    2022/2023    2023/2024    2024/2025    

Aine koodMET318
Õppekeeleesti
ÕppetoolElektritehnika
Ainepunkte 3 EAP
Hindamisviis Hindeline arvestus

Õppeaine sisu lühikirjeldus

Põhimõisted automatiseeritud tootmise ja automaatreguleerimissüsteemide (ARS) alalt. ARS klassifikatsioon ja ehituse põhiprintsiibid. Stabiliseerivad-, programm- ja jälgivsüsteemid. Pidev ja diskreetne reguleerimine. Kahe- ja kolmepositsiooniline releereguleerimine. Lineaarsed ja mittelineaarsed ARS. ARS uurimise ülesanded ja meetodid. Staatika ja dünaamika karakteristikud ja võrrandid. Dünaamika diferentsiaalvõrrandite koostamine ja lahendamine. Laplace’i otsene ja pöördteisendus. Dünaamika diferentsiaalvõrrandite lahendamine Laplace’i integraalse teisenduse meetodil. Lüli või ARS ülekandefunktsioonid. Reguleerimisobjektide omadused. Tüüpilised sisendmõjud. Siirde- ja impulss-karakteristikad. Sageduskarakteristikad. Tüüplülid. Lülide ühendusviisid. Lineaarsed reguleerimisseadused, võimalused nende realiseerimiseks. Tööstuslike regulaatorite üldiseloomustus. Põhiülesanded aurujõuseadmete automaatreguleerimisel. Nivoo reguleerimine katla trumlis. Vee ja aurukatelde soojusvõimsuse reguleerimine. Kütuse doseerimisseadmed ja nende tootlikkuse reguleerimine. Sagedusmuundurite kasutamine ajamimootorite toitmiseks. Reguleerimisorganite tüübid. Reguleerimisvõimalused kütteks väljastatava soojusvõimsuse reguleerimisel. Veekatelde temperatuurirežiimi reguleerimine. Põlemisprotsessi ökonoomsuse reguleerimine süsteemid. Hõrenduse reguleerimine katla koldes. Katelde soojusvõimsuse ja põlemisprotsessi ökonoomsuse reguleerimine automatiseeritud põletite korral. Ohutuse- ja tehnoloogilise kaitse ülesannete realiseerimine. Katelde ohutusautomaatika. Automaat-blokeeringu ja tehnoloogilise kaitse süsteemide kasutamine kateldel.

Õppeaine üldeesmärgid

• Põhiteadmiste omandamine automaatjuhtimise kohta. Soojuslike objektide juhtimisvajaduste ja juhtimismeetodite selgitamine.
• Reguleerimisteooria põhialuste omandamine. Põhiteadmiste omandamine automaatregulaatorite ehituse ja tööpõhimõtete kohta.
• Soojuslike objektide (vee- ja aurukatelde, pumpade, ventilaatorite jms.) automaatreguleerimise ja automaatjuhtimise vajaduste ja võimaluste tundmaõppimine.
• Tutvumine automaatjuhtimise süsteemide tööalgoritmidega. Katelde ohutusautomaatika otstarbe ja tehniliste lahenduste alaste teadmiste omandamine.

Õppeaine õpiväljundid

• teab automatiseerimise alaseid põhitõdesid ja reguleerimisteooria aluseid;
•´oskab koostada lihtsamate automaatreguleerimise kontuuride matemaatilist kirjeldust, oskab lahendada dünaamika diferentsiaalvõrrandeid ja analüüsida võimalikku reguleerimisprotsessi kulgu;
• teab automaatregulaatorite reguleerimisalgoritme, oskab neid eristada ja teha valikut erinevate regulaatorite vahel;
• oskab analüüsida automaatreguleerimise vajadusi soojuslike objektide korral, oskab valida sobivaid regulaatoreid lihtsamate reguleerimisjuhtude jaoks;
• teab sooja vee ja aurukatelde automaatreguleerimise vajadusi ja praktilisi võimalusi nende vajaduste rahuldamiseks;
• teab nõuded katelde ohutusautomaatika kohta ja vastavate seadmete tööalgoritme;
• saab aru tehnilisest dokumentatsioonist (joonised ja funktsionaalsed skeemid), mis on koostatud soojuslike objektide automatiseerimise kohta.

Õppeaine vormi kirjeldus

Loengud, kontrolltööd, praktikumid.

Kirjandus

. Pao C. Chau: Process control. A first course with MATLAB. Cambridge University Press. 2002.
2.V. J. Rotatš. Teoria avtomatitšeskogo upravlenija teploenergetitšeskimi protsessami. (“Soojusenergeetiliste protsesside automaatjuhtimise teooria”

Hindamismeetodid

1) «5» – «suurepärane» – silmapaistvad ja eriti laiapõhjalised teadmised soojus- ja massileviseadmete teooriast ja konstruktsioonist ning seadmes toimuvatest protsessidest.
2) «4» – «väga hea» – väga heal tasemel teadmised soojus- ja massileviseadmete teooriast ja konstruktsioonist ning seadmes toimuvatest protsessidest. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused
3) «3»– «hea» – heal tasemel teadmised soojus- ja massileviseadmete teooriast ja konstruktsioonist ning seadmes toimuvatest protsessidest. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus;
4) «2» – «rahuldav» – piisaval tasemel teadmised soojus- ja massileviseadmete teooriast ja konstruktsioonist ning seadmes toimuvatest protsessidest. Esinevad mõningad puudujäägid teadmistes ja ebakindlus;
5) «1» – «kasin» – minimaalselt lubataval tasemel teadmised soojus- ja massileviseadmete teooriast ja konstruktsioonist ning seadmes toimuvatest protsessidest. Esinevad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus.
6) «0» – «puudulik» – ei oma piisavaid teadmisi soojus- ja massileviseadmete teooriast ja konstruktsioonist ning seadmes toimuvatest protsessidest. Ei ole suuteline vastama enamustele küsimustele.

Õpetatakse järgmistes õppekavades

2020: ET*  
2019: ET*  
2018: ET*  
2017: ET*  
2016: ET*  
2015: ET*  
* Valikaine
eten