Õppeaine 'Hüdro- ja pneumoseadmed'

Aasta:   2015/2016    2016/2017    2017/2018    2018/2019    2019/2020    

Aine koosneb loengutsüklist ning sellega seotud praktikumidest, mille teemadeks on hüdraulika ning pneumaatika. Teooria osas õpitakse lisaks hüdro- ja pneumosüsteemide praktilisele poolele ka seonduvat hüdro- ja aeromehaanikat. Vaatluse all on puht pneumaatilised ning hüdraulilised süsteemid, elektropneumaatika ja –hüdraulika, simulatsiooniprogrammid ning kontrollertehnika. Õppeaine praktiline pool on üles ehtiatud hüdro- ning pneumoseadmete kasutamisele alates lihtsamatest skeemidest, lõpetades elektrijuhtimisega skeemidega.

Õppeaine sisu koostamisel on lähtutud faktist, et õppe järgselt erialalisele tööle suundunud insener peab tundma ning oskama kontrollida ka oma alluvate tegevust. Siin juhul lähtutakse kutsestandardist Automaatik, tase 4.



Teooria loengute sisu:

Hüdraulika ning pneumaatika süsteemide komponendid ning nende rakendamise teoreetilised alused
Vedelike ning gaaside omadused staatilises seisus ning voolamisel
Energiate tasakaal vedelike voolus
Hüdro- ja pneumoseadmete arvutused


Praktikumide sisu:

Erineva otstarbega hüdraulika ning pneumaatika süsteemide skeemide koostamine joonisel ning praktikas
Silindrite, ventiilide, ajamite omaduste ning rakenduste uurimine
Simulatsioonitarkvara kasutamine
Hüdraulika ning pneumaatika süsteemide ühendamine kontrollersüsteemidega

Kursuse eesmärgiks on anda üliõpilastele vajalikke teadmisi hüdro- ja pneumoajami kasutusvaldkonna, ajami komponentide otstarbe ja ehituse kohta koos vastava teoreetilise taustaga. Aine praktiliste tööde osa käsitleb pneumaatika ja elektropneumaatika komponente ja nende rakendamist pneumosüsteemi töös.

Kursuse eesmärgiks on anda üliõpilastele praktilised ning teoreetilised teadmised hüdro- ja pneumoajami kasutusvaldkonnast tänapäevases insenertehnikas.

Kursuse läbinu:

Tunneb ning teab põhilisi hüdro- ja pneumoajamiga seotud hüdromehaanika seadusi
Tunneb ning teab, millal ja kus kasutatakse hüdro- ja pneumoajamit
Oskab rakendada teoreetilisi teadmisi praktikas
Tunneb hüdro- ja pneumoajamiga üld- ja ohutusnõudeid
Oskab lugeda ning koostada hüdraulika ning pneumaatika skeeme
Oskab arvutada hüdro- ja pneumosüsteeme
Oskab leida seoseid teiste õppeainete ning hüdraulika ja pneumaatika vahel
Oskab leida koostevigu hüdro- ja pneumosüsteemides
Oskab kasutada simulatsioonitarkvara Festo FluidSIM
Oskab ühendada hüdro- ja pneumosüsteeme kontrollertehnikaga

Teoreetiline õpe: kontakttunnid 32 tundi -loengud, harjutused
Iseseisev õpe: harjutusülesanded, teoreetiline õpe.
Praktikum: Pneumaatikakomponendid ja nende rakendamine

1. Pneumaatika ja pneumoseadmed R. Soots TTK 2007
2. Hüdraulika ja pumbad, A. Maastik, jt, Greif, Tartu, 1995
3. Hüdraulika, J. Rabinovitš, Eesti Raamat, Tallinn, 1964
4. Hüdraulika ja hüdroseadmed. Õppematerjal. R. Soots, TTK 2009
5. Pneumaatika alused, Õpik, Koostanud R. Uulma, Festo Didactic, 1996
6. Elektropneumaatika alused, Õpik, Koostanud R. Uulma, Festo didacdic, 1997
7. Practical Hydraulic Systems: Operation and Troubelshooting for Engineers and Technicians, R. Doddannavar, A. Barnard, J. Ganesh, Newnes, 2005

Aine lõpeb hindelise arvestusega.

Arvestuse nõuded:
-Kirjalike teadmiste kontrollide läbimine
-Esitatud ja arvestatud individuaalülesanded
-Sooritatud praktilised tööd, esitatud ja kaitstud tööde aruanded.

Hindamisskaala:
91...100 - "5" - Suurepärane
81...90 - "4" - Väga hea
71...80 - "3" - Hea
61...70 - "2" - Rahuldav
51...60 - "1" - Kasin
0...50 - "0" - Puudulik

Idividuaalülesannete arvestamine:
-A (Arvestatud): Omandatud teadmised, oskused ülesannete lahendamiseks, võib esineda pisivigu.
-M (Mittearvestatud): Teadmised, oskused ülesannete lahendamiseks puudulikud.

2020: ET*  FOR*  ME  RO  TK*  TK*  

2019: ET*  FOR*  ME  RO  TK*  TK*  TT  TT  

2018: FOR*  ME  RO  TK*  TT  TT  

2017: FOR*  ME  TT  

2016: FOR*  ME  TT  

2015: ME  TT  

* Valikaine