Õppeaine 'Füüsika II'

Aasta:   2015/2016    2016/2017    2017/2018    2018/2019    2019/2020    

Elektrivälja omadused; Elektriväli dielektrikutes; Elektrijuhid ja
kondensaatorid; Alalisvool; Ohmi ja Kirchhoffi seadused;
Magnetism; El.magn. induktsioon; Pooljuhid ja nende
rakendusi; Elektrolüüs ja tema kasutus tehnikas;
Vahelduvvoolu üldmõisted; Molekulaarfüüsika alused;
Termodünaamika; Isoprotsessid gaasides; Claperoni seadus;
Molekulaarkineetiline teooria; Termodünaamilised protsessid
gaasides; Carno`t ringprotsess.

Füüsika kui baasaine süstematiseerib teadmisi, loob
loodusfaktide hulgas korra, seejuures üldistades neid ja
selgitades põhjuslikke seoseid. Füüsikast sõltub tehnika
tegelikkuse tunnetamise ulatus ja sügavus, ilma milleta ei saa
insenerist loovat tehnika arendajat ega sünni uut tehnikat.
Erinevate tehnika valdkondade inseneri kumulatiivse õppe
üheks baasiks on füüsika seaduste tundmine, milline on
tehniliste teadusharude arengu ja efektiivsuse vajalik
tingimus. Aine kuulub reaalainete valdkonda. Kursuse
eesmärgiks on elektri ja molekulaarfüüsika valdkonna
põhiseaduste olemasolu selgitamine koos rakenduste
näidetega kaasaja tehnika erivaldkondade arengus.
Praktilises osas viiakse läbi füüsika ülesannete lahendamised
ja laboratoorsed tööd mitmesuguste füüsika seaduste
selgitamiseks.

Kursuse läbija tunneb füüsika põhiseadusi (programmi ulatuses)
ja oskab neid siduda rakendustega kaasaegses tehnikas.
Oskab põhiseadusi selgitada graafiliselt, rakenduslike näidetena
või muul viisil. Tunneb ja oskab füüsikaliste suurustega vabalt
ümber käia (ühikute teisendamine j.n.e.) ja oskab iseseisvalt
lahendada arvutuslikke ülesandeid. On suuteline juhendaja
abiga läbi viima praktilisi töid (füüsika laboreid),tegema
arvutusi laboritööde ulatuses ja olema suuteline tehtud töid
vormistama laboritöö aruanneteks. Vastavalt vajadusele
olema suuteline refereerima (või selgitama) laboritööde
käiku ning tulemusi.

Vastava õppeaine kursuse edukaks lõpetamiseks peab
üliõpilane omandama aine teoreetilise osa ning osalema aine
praktilistes töödes (laborid) ja harjutustundides vastavalt
programmile. Selleks peaks üliõpilane osa võtma
auditoorsest õppetööst , laboritest ja harjutustundidest
osavõtt kohustuslik 100% ulatuses vastavalt tunniplaanile.
Samuti nõuab õppeaine ka iseseisvat tööd - laboratoorsete
tööde aruannete vormistamine ja tööde kaitsmine ning
kontrolltööks (ülesanded) ja eksamiks aine materjali
omandamine.

Igor Saveljev , 1982, Füüsika üldkursus 2 ja 3 osa, Tallinn, Valgus.
D.Halliday,R.Resnick,J.Walker,2012,Füüsika põhikursus, 2k.
Õppejõu poolt koostatud ja valitud muu materjal.

Õppeaine kursuse edukaks lõpetamiseks peab kursuse
läbinud üliõpilane:
- omandama aine teoreetilise osa ning osalema aine kõigis
praktilistes (labori) töödes vastavalt programmile;
- tundma ja oskama füüsikaliste suurustega vabalt
ümberkäia ja oskama iseseisvalt lahendada arvutuslikke
ülesandeid;
- suutma vormistada praktiliste (labori) tööde aruanded
vastavalt nõuetele ning selgitama labori käiku ja tulemusi
ilma suurte vigadeta.
Hindamismeetodiks on üliõpilase teadmiste hindamine
kõigi kolme osa (teoreetiline(E), arvutusülesannete
lahendamine(K) ning laboritööde aruannete vormistamine
ja kaitsmine(P)) summana.
S.O. kaalutult E(50%)+K(20%)+P(30%)

2018: AT  ET  HE  ME  RG  TE  

2017: AT  ET  HE  ME  RG  TE  TT  

2016: AT  ET  HE  ME  RG  TE  TT  

2015: AT  ET  HE  ME  RG  TE  TT