Õppeaine 'Kivikonstruktsioonid'

Aasta:   2009/2010    2010/2011    2011/2012    2012/2013    2013/2014    

Kandepiirseisundi mõiste. Normatiivsed ja arvutuskoormused, osavarutegurid. Kivikonstruktsioonides kasutatavad materjalid. Müüritise normatiivne ja arvutustugevus. Koormusolukorrad. Müüritise käitumine koormamisel – survel, tõmbel, lõikel ja paindel. Müüritise deformatsiooniomadused. Müüritise tugevdamine sarrusvõrkudega. Seinte ja postide arvutamine vertikaalkoormustele. Lihtsamate konstruktiivsete sõlmede arvutus. Elastse ja jäiga konstruktiivse skeemiga hooned.

Anda rakendusarhitektuuri üliõpilasele algteadmised kivikonstruktsioonide materjalide, konstrueerimise põhimõtete ja lihtsamate tugevusarvutuste kohta.
Õpetatakse kehtivaid standarde ja tutvustatakse kivikonstruktsioonis hoonete tüüpseid konstruktiivseid lahendusi.

Kursuse lõppedes üliõpilane
• Omab ülevaadet kivikonstruktsioonides kasutatavatest materjalidest ja oskab neid valida.
• Omab ülevaadet kivikonstruktsioonide arvutamist ja konstrueerimist reguleerivatest normdokumentidest ja oskab neid kasutada.
• Tunneb kivikonstruktsioonis hoonete konstruktiivseid lahendusi ning oskab hoone kavandamisel vastavaid valikuid teha.
• Oskab arvutada hoonele mõjuvaid koormuseid.
• Oskab määrata kiviseinte ja –postide algseid mõõtmeid hoone arhitektuurse kavandamise käigus.

Auditoorse õppetöö raames on lisaks õppejõu poolt esitatavale loengumaterjalile ja praktiliste ülesannete lahendamise näidetele ette nähtud üliõpilaste iseseisev töö nii individuaalses kui ka rühmatöö vormis. Auditoorse töö raames toimub ka omandatud teadmiste jooksev kontroll kujundava hindamise eesmärgil.

1. EVS 1996-1-1:2003 Osa 1-1: Üldeeskirjad ja hoonekonstruktsioonide projekteerimise eeskirjad.
2. EVS 1996-3:2003 Osa 3: Kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutused.
3. EPN-ENV 6.1.1 Kivikonstruktsioonid. Osa 1.1 Üldeeskirjad ja hoonekonstruktsioonide projekteerimise eeskirjad (ET-1 0113-0239).
4. EPN6 / AM-1 Kivikonstruktsioonid. Konstruktsioonielementide ja sõlmede tugevusarvutused(ET-2 0113-0305).
5. Ehituskonstruktori käsiraamat. Tallinn, 2010 (lk. 363…410)
6. Ehitame väikeplokkidest. Tallinn, 2000

Lõpliku hinnangut üliõpilase teadmistele näitab eksamihinne. Hindamisel kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist. Hindamismeetoditeks on 2 kontrolltööd, 2 testi ja eksam.

Hindamismeetodite tähtsuse osakaalud:
Komponent Osakaal
1. Kontrolltöö nr.1 – praktiline ülesanne 25 %
2. Test nr. 1 – teooria lühivormis 10 %
3. Kontrolltöö nr. 2 – praktiline ülesanne 25 %
4. Test nr. 2 – teooria lühivormis 10 %
5. Eksam – teooria ja kokkuvõttev vestlus 30 %
Kokku 100%

Aine läbimise eelduseks on kõigi komponentide sooritamine vähemalt hindele „2 (rahuldav)“.
Semestri jooksul mitterahuldavalt sooritatud kontrolltööd ja testid tuleb eksamil uuesti lahendada.

Hinde kujunemine:
Hinne %
„1 (puudulik)“ 51-60
„2 (rahuldav)“ 61-70 Minimaalne hinne aine eest
„3 (hea)“ 71-80
„4 (väga hea)“ 81-90
„5 (suurepärane)“ 91-100 ja eksamil kõigile lisaküsimustele ammendav vastamine

2011: RA  

2010: RA  

2009: RA