Õppeaine 'Ehitusstaatika'

Aasta:   2009/2010    2010/2011    2011/2012    2012/2013    2013/2014    

Ehitis koosneb suurest hulgast omavahel kindlas korras ühendatud elementidest ja nende üksikute varraste ristlõigete mõõtmete määramine oli tugevusõpetuse eesmärk. Ehitusstaatika uurimisobjektiks on nende elementide kogum mille raames vaadeldakse konstruktsiooni kõige sobivama kuju valikut, sisejõudude leidmist ja püsivuse uurimist.

Kursuse käigus antakse ülevaade varrassüsteemide kujupüsivusest, staatikaga määratud ja määramata ülesannetest ning konstruktsioonielementide üldstabiilsuse küsimustest. Vaadeldakse põhiliste konstruktsioonitüüpide nagu liht- ja jätkuvtalade, kaarte, raamide ja gerbertalade sisejõudude.

Kursuse lõppedes üliõpilane:
1) Oskab selgitada ja illustreerida kasutatavaid põhimõisteid
2) Oskab määrata varrassüsteemi vabadusastet ja staatikaga määratavust
3) Tunneb eri tüüpi konstruktsioonide liike ja nende eripärasid
4) Oskab leida erinevate konstruktsioonitüüpide toereaktsioone ja sisejõude
5) Oskab iseloomustada staatikaga määramatuid süsteeme
6) Tunneb ära ja oskab käsitleda varraste stabiilsusprobleeme
7) Oskab analüüsida ja reaalselt hinnata tulemusi/olukordi

Loengutes võetakse läbi aine teoreetiline osa ja kinnistatakse seda harjutusülesannete lahendamisega. Iseseisva tööna koostatakse õpimapp.

1) Timko, I. (1975). Ehitusstaatika. Tln: Valgus, 381 lk.
2) Ehituskonstruktori käsiraamat. (2010). Toimetanud T. Masso. Tln: Ehitame, 576 lk.
3) Rohusaar, J. (2006). Teoreetiline mehaanika. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, 102 lk.
4) Rohusaar, J. (2005). Tugevusõpetus ehitajatele. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, 112 lk.
5) Rohusaar, J. (2008). Tugevusõpetuse näididülesanded. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, 132 lk.

1) Õpimapp - 50% hindest
2) Eksam - 50% hindest

2014: RA  

2013: RA  

2012: RA  

2011: RA  

2010: RA  

2009: RA