Õppeaine 'Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu'

Aasta:   2009/2010    2010/2011    2011/2012    2012/2013    2013/2014    

Teede ja teerajatiste ehitus Vana-Idamaal, antiikajal, Vana-Roomas.
Unikaalsemad teerajatised läbi ajaloo. Teedevõrgu ja teerajatiste areng Eesti aladel alates muinasajast kuni tänapäevani.

Anda üliõpilastele teadmised ja ülevaate teede ja teerajatiste ehituse ajaloost.

Iga insener peaks olema teadlik oma valdkonna arengutest läbi ajaloo. Lisaks võimalusele õppida teiste kogemustest, vigadest ja vaadata, kuidas omaaegsed absoluutsed tipud mõtlesid ja tegutsesid, saab aines ka silmaringi laiendavaid teadmisi. Õppeaine käsitleb teede ja teerajatiste ehitust Vana-Idamaal, antiikajal, Vana-Roomas – mis põhimõtetel ja kuidas ehitati tänapäevani säilinuid ehitisi ja teid; unikaalsemaid teerajatisi läbi ajaloo üle maailma (sillad ja tunneleid); teedevõrgu ja teerajatiste arengut Eesti aladel alates muinasajast kuni tänapäevani.

Kursuse lõppedes üliõpilane:
Teab,
• kuidas defineerida teed ja mis kuuluvad tee koosseisu nii ajaloolises kui tänapäevases mõttes;
• kus asusid, kes ja kuidas ehitasid/rajasid ning kuidas nimetatakse esimesi teadaolevaid ja laiemalt tuntud teid ja rajatisi (sillad, tunnelid);
• teab Rooma teede, teerajatiste (k.a. akveduktid) ja transpordisüsteemi ajalugu, ehitust ja nende eripärasid;
• teab erinevate sillatüüpide ilmumisaegu ja oskab nimetada neist kuulsamaid ning tähelepanuväärsemaid;
• teab tunneliehituse arengut, oskab nimetada neist tähelepanuväärsemaid ja teab nende ehituse ajalugu;
• oskab iseloomustada Eesti teede arengut alates muinasajast kuni tänapäevani (erinevad teeliigid, seadused, tehnoloogiad, masinad jne);
• oskab kirjeldada teerajatiste arengut Eestis ja teab mõningaid tuntumaid Eesti sildu.

Aine koosneb peamiselt loengutest, kus käsitletakse teemasid, mis on kirjeldatud õpiväljundites. Iseseisvaks tööks on tudengitel ettekanne mingi etteantud teema (kas konkreetne tee, tunnel, sild jne) kursuse ees, mida hindab õppejõud. Loengute maht on 2x12h, aine lõpeb arvestusega, mille eelduseks on iseseisva töö esitamine kursuse ees.

Väino Einer "Korilasrajast kiirteeni" Tallinn, 1988.
Hubert Matve "Tunnelid läbi aegade" Tallinn, 1978.
Hubert Matve "Sillad läbi aegade" Tallinn, 1978
Hubert Matve "Eesti sillaehitus" Tallinn, 2004
Tõnu Raid "Eesti teedevõrgu kujunemine" Tallinn 2005

Arvestusele pääsemise eelduseks on iseseisva töö esitamine. Aine hinde määrab arvestus, kuid lõpliku hinde kujundamiseks arvestatakse iseseisva töö taset, kui loengutes osalemist.

Aine jooksul saavad üliõpilased ühe teema, mille nad peavad vormistama ettekandena kaastudengitele. Nii saavad tudengid harjutada insenerile hädavajalikku esinemisoskust, samuti saavad kuulajad teemast teistsuguse lähenemisnurgaga ülevaate, kui seda annab õppejõud.

I hindamismeetod - iseseisev töö

Kriteerium - arvestatud:
Esinemine - ladus, arusaadav; oskab vastata teemat puudutavatele küsimustele
Esitlus - PowerPoint, info esitamine selgesti arusaadav; teema on käsitletud vajalikus mahus saamaks teemast selget ülevaadet

II hindamiskriteerium - arvestus

Hinne “1”

Joonis(ed): joonistes on puudu olulisi detaile
Vormistus: vastuse ülesehitus ei ole loogiline ja on raskesti arusaadav
Teooria: vastuseni jõudmine vajab suunamist

Hinne “2”

Joonis(ed): Joonistes esineb hooletusvigu
Vormistus: Vastuse ülesehitusest on raske aru saada
Teooria: Vastus on poolik

Hinne “3”

Joonis(ed): joonistes esineb hooletusvigu
Vormistus: ülesande ülesehitus on nõuetekohane
Teooria: vastus on enam-vähem õige

Hinne “4”

Joonis(ed): joonis(ed) on põhimõtteliselt õiged
Vormistus: ülesande ülesehitus on nõuetekohane, arusaadav ja loogiline
Teooria: vastus on õige

Hinne “5”

Joonis(ed): joonis(ed) on vormistatud korrektselt ja on õige(d)
Vormistus: ülesande ülesehitus on nõuetekohane, arusaadav ja loogiline
Teooria: vastus tuleb lähtuvalt loogikast, on täiesti õige, arusaadav ja põhjalik

2011: TEI*  

2010: TEI*  

2009: TEI*  

* Valikaine