Õppeaine 'Ehitusstaatika ja koormuste arvutus'

Aasta:   2009/2010    2010/2011    2011/2012    2012/2013    2013/2014    

Kursuse käigus antakse ülevaade varrassüsteemide kujupüsivusest, staatikaga määratud ja määramata ülesannetest ning konstruktsioonielementide üldstabiilsuse küsimustest. Vaadeldakse põhiliste konstruktsioonitüüpide nagu liht- ja jätkuvtalad, kaared, raamid, langertalade ja sprengeltalade sisejõudude ja paigutiste leidmist. Tehakse lühiülevaade rippkandjatest ja ruumilistest varrassüsteemidest. Õpitakse kasutama olulisemaid ehitusmehaanika arvutiprogramme.

Ehitusstaatika on vahelüli üldteoreetiliste õppeainete Teoreetiline mehaanika, Tugevusõpetus ja Ehituskonstruktsioonide Projekteerimise programmide vahel. Laiendatakse teadmisi projekteerimise praktika ja teooria alal.

Ehitusstaatika programmi läbinu peab oskama luua ja hinnata tegelike ehituskonstruktsioonide arvutusskeeme, mis eelneb hoone projekteerimisele. Saadakse oskus kasutada projekteerimise abivahendeid, käsiraamatuid ja arvutiprogramme.
Kursuse lõppedes üliõpilane
• Omab sissejuhatavat ülevaadet ehituskonstruktsioonide ja erinevat tüüpi konstruktsioonielementide tööpõhimõtetest.
• Oskab koostada enamlevinud varraskonstruktsioonide arvutusskeeme, määrata nende geomeetrilist muutumatust ja staatikaga määratavust/määramatust.
• Oskab „käsitsi“ lahendada põhilisi ja lihtsamaid staatikaga määratud varraskonstruktsioone ja kontrollida surutud varraste stabiilsust.
• Omab ülevaadet staatikaga määramatute konstruktsioonide tööpõhimõtetest.
• Omab ülevaadet konstruktsioonide deformeerumisest ja oskab leida lihtsamatel juhtudel paigutisi.
• On omandanud eeldused ehituskonstruktsioonide arvutamiseks arvutiprogrammide abil.

Õppeaine koosneb auditoorsest tööst, kus loengud ja harjutustunnid on võrdse tähtsusega. Vajaduse korral on harjutustunnid arvutiklassis. Iseseisva tööna lahendatakse koduülesandeid ja tehakse tööd arvutiklassis.

1. Ehituskonstruktori käsiraamat , Ehitame Tallinn 2002, Jaan Rohusaar, Pt 1...4
2. Ehitusstaatika, I. Timko, Valgus, T.1975

Lõpliku hinnangut üliõpilase teadmistele näitab eksamihinne. Hindamisel kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist. Hindamismeetoditeks on kontrolltööd ja eksam. Kontrolltööd on ette nähtud alateemade kohta ja seisnevad praktiliste ülesannete lahendamises. Eksam koosneb teooriaküsimustest ja kokkuvõtvast individuaalsest vestlusest.
Aine läbimise eelduseks on kõigi kontrolltööde ja eksami sooritamine vähemalt hindele „2 (rahuldav)“. Semestri jooksul mitterahuldavalt sooritatud kontrolltööd tuleb eksamil või enne eksamit uuesti lahendada.

2014: HE  TE  

2013: HE  TE  

2012: EI  TEI  

2011: EI  TEI  

2010: EI  TEI  

2009: EI  TEI