Õppeaine 'Ehitustehnika alused'

Aasta:   2009/2010    2010/2011    2011/2012    2012/2013    2013/2014    

Ehitusmaterjalide plokk:
Ehitusmaterjalide üldomadused, Puitmaterjalid, Metallmaterjalid, Looduskivimaterjalid, Ehituskeraamika, Mineraalsed sideained, Betoon, raudbetoon, Mördid, Põletamata tehiskivimaterjalid, Bituumenid, Plastmassid Soojustusmaterjalid, Viimistlusmaterjalid, Klaastooted.
Hoone osade plokk:
Hoone konstruktiivsed skeemid;Alused ja vundamendid, ehitusgeoloogilised uurimistööd, vundamentidele esitatavad nõuded; Hoone põhiosad: Välisseinad, siseseinad, vahelaed, trepid, rõdud, katused, aknad, uksed, põrandad; Projekteerimise põhinõuded, ehitustehnilised näitajad.
Ehitustehnoloogia plokk:
Ehitusmasinad, Ettevalmistustööd, Nulltsüklitööd, Müüritööd, Betoonitööd, Montaažitööd, Generaalplaani koostamine, Ehituse dokumentatsioon

Anda üliõpilasele algteadmised enamkasutatavates ehitusmaterjalide üldomadustest, hoone konstruktsioonidest, hoone ehitamise ja töötamise põhimõtetest ja hoonetele esitatavatest nõuetest. Tudengitele antakse algteadmised ka ehitusplatsil tehtavatest mullatöödest, betoonitöödest, müüritöödest ja platsi organiseerimisest.

Kursuse lõppedes üliõpilane
• suudab kirjeldada materjalide põhiomadusi, tootmise põhimõtteid ning oskab orienteeruda materjalide valikus nende tehniliste ja ökonoomsete näitajate järgi.
• Tunneb hoonete erinevaid konstruktiivseid skeeme ning omab baasteadmisi tsiviilhoonete projekteerimisnõuetest ja ehitustehnilistest näitajatest.
• Tunneb erinevaid hoone osi ning oskab kirjeldada nende ehitamise ja paigaldamise põhimõtteid ning järjekorda.
• omab baasteadmisi ehitustranspordist, enam levinud ehitusmasinatest, mullatööde-, eriosade rajamise- ja müüritööde tehnoloogiast.

Õppetöö vorm on 85% veebipõhine ning kursuse kestvus on 16 nädalat. Kursuse esimene tund toimub auditooriumis, kus õpilastel on võimalik tutvuda õppejõuga, saada ülevaade kursuse olemusest, põhimõtetest, õppetöö tähtaegadest, hindamise kriteeriumitest jne. Kursuse keskel toimub teine kokkusaamine, kus õppejõud annab tudengitele tagasisidet senise õppeedukuse kohta. Kursuse lõpus toimub kolmas kokkusaamine referaatide esimatmiseks ja hinnete arvestamiseks.

Pärast esimest kontakttundi jätkavad tudengid õppetööd veebikeskkonnas. Õppevahendina on kasutusel valdavalt konspekt ja erinevad veebi viited. Iga teema juures on antud täiendava kirjanduse loend. Täiendava kirjanduse läbi lugemine on kursuse teema omandamisel oluline.
Info edastamisel ja suhtlusel kasutatakse maksimaalselt foorumit. Lisaks on õppejõul ka tavakonsultatsiooni ajad, mille kohta leiab täpsemat infot TTK ÕIS-ist. Kursuse lõpus on võimalik üliõpilastel täita tagasiside ankeet, mis on anonüümne.
Kindlasti on oluline üliõpilaste tagasiside andmine õppejõule läbi foorumi. Et muuta õppeaine korraldust ladusamaks ja paremini omastatavaks.

Pärnamägi, H. "EHitusmaterjalid" TTK, 2006, 140lk
J. Tamm "Hoone osad I", TTK 2004, lk 79
E. Talviste "Hooned", Valgus 1983, lk 383
A. Rõugu loengukonspekt "Müüritööd", TTK 2002, lk 48
A. Rõugu loengukonspekt "Ehitustehnoloogia", TTK 2001, lk 50

Aine arvestus on hindeline. Teadmiste kontrolliks on ette nähtud lühitestid.
Lühitestis on 10 küsimust, iga küsimus annab 1 punkti e 0,5%, ühes testis on 10 küsimust ehk üks test on 10x0,5%=5% kursuse hindest. Testid on valikvastustega, ei/ja vastustega, õige/väär väidetega. Õppejõud eeldab, et üliõpilane loeb läbi ette antud kirjanduse/konspekti/veebi viited ja seejärel teeb enesetesti, mis ei ole hindeline. Iga enesetesti lõpus antakse vastajale teada soorituse tulemustest. Enesetesti on võimalik sooritada piiramatu arv kordi. Seejärel on võimalik sooritada arvestuslik test, mis on hindeline ja mille tegemiseks on ette nähtud ajaline limiit 8 minutit. Rangelt soovituslik on teha eelnevalt enestest veendumaks, et teemaga seotud materjalid on omandatud. Arvestuslikku testi on võimalik teha üks kord, arvestusliku testi sooritamisel ei ole võimalik küsimusi parandada. Kõikide enesekontrolli- ja hindeliste testide tulemused on õppijale nähtavad kursuse vasakpoolses menüüs „Hinded“.
Wiki vormis toimub kursusel üks rühmatöö, milles lahendatakse viie liikmelise meeskonnaga ehitusmaterjalide omaduste tundmisel põhinev ülesanne. Ülesanded annab õppejõud foorumi vahendusel. Kõik ühe rühma liikmed saavad ühesuguse hinde.

Kursuse lõpuks tuleb tudengitel esitada lühike referaat kursuse raames läbitud teemal. Teema valib tudeng ise, kuid kooskõlastab selle õppejõuga, välistamaks teemade kordumist. Teema tuleb valida kursuse kolmanda nädala lõpuks.

Kursuse lõpus on võimalik sooritada suuline eksam. Eksamil on 25 piletit, mis on koostatud kursuse materjali põhjal. Enne eksamit annab õppejõud kordamisküsimused eksamiks ette valmistamiseks. Ilma eksamit sooritamata on võimalik saavutada maksimaalsel hinne „4“ väga hea.
Kursus on hindelise arvestusega. Alljärgnevalt hindamismeetodite tähtsuse osakaalud:

Komponent Osakaal
1. Lühitestid 10 tk. 10x5%=50%
2. Osavõtt kursusest 10%
3. Rühmatöö 15%
4. Referaadi esitlus 15%
5. Eksam 10%

Hinne %
„1“ 51-60
„2“ 61-70 Minimaalne hinne aine eest
„3“ 71-80
„4“ 81-90
„5“ 91-100

2014: ET*  RG  

2013: ET*  RG  

2012: ET*  GI  

2011: GI  

2010: GI  

2009: GI  

* Valikaine