Õppeaine 'Masinaelemendid + projekt'

Aasta:   2011/2012    2012/2013    2013/2014    2014/2015    2015/2016    

Masinate liigitus. Masinate ajalugu. Võllid ja teljed. Liugelaagrid. Laagriliudade materjalid. Veerelaagrid. Veerelaagrite valik. Pöörlemisliikumisega ülekanded. Kinemaatilised ja jõusuhted ülekandemehhanismides. Mitmeastmelise ülekande ülekandearv ja kasutegur. Hammasülekannete liigid. Evolventhambumine. Hammasrataste materjalid. Hammaste rivist väljamineku põhjused, Hammaste väsimusarvutus. Tiguülekanne. Teopaari materjalid. Kettülekande iseärasused ja kasutamine. Ajamikettide ja ketirataste valik. Hammasrihmülekanne. Rihmülekande ehitus ja ajamirihmade liigid. Rihmade materjalid. Rihma libisemine ja veovõime arvutus. Keermesliited. Keermesliidete materjalid ja arvutus. Keevisliited. Liimliited. Sidurite tähtsus ja liigitus. Püsisidurid. Lülitatavad sidurid. Reduktorid. Mootorreduktorid.
Kursuseprojekt:
Ajami tööiga. Mootori võimsuse ja pöörlemissageduse määramine. Ajami ja tema astmete ülekandearvude määramine. Ajami kinemaatiline arvutus ja jõuarvutus. Hammasrataste kõvaduse, termotöötluse ja materjali valik. Lubatud kontaktpingete määramine. Lubatud paindepingete määramine. Kinnise silinderhammasülekande arvutus. Kiilrihmülekande arvutus. Võllide materjali valik. Lubatud väändepinge määramine. Võlli astmete geomeetriliste parameetrite määramine. Veerelaagrite esialgne valik. Reduktori eskiisprojekti väljatöötamine. Hammasrataste konstrueerimine. Laagrisõlmede konstrueerimine. Laagrikaante konstrueerimine. Kaelustihendid. Vahepuksid. Liistliited. Keredetailide konstrueerimine. Luugi konstrueerimine. Määrimisseadmed. Reduktori töödokumentatsiooni väljatöötamine. Koostejoonise tükitabel.

Kursuse eesmärk on masinaehitusalaste teadmiste andmine peaaegu kõikides masinates esinevate ja ühesuguseid neile ette nähtud ülesandeid täitvate väga tüüpiliste detailide ja lihtsamate koostude tähtsuse, liigituse, konstruktsiooni, tööprotsessi iseärasuste, materjalide, rivist väljamineku peapõhjuste ja arvutuse kohta.
Kursuseprojekti eesmärk on õpetada konstrueerimise põhitõdesid üldmasinaelementide projekteerimise näitel.

Masinaelementide õppe läbides omandavad üliõpilased tehnilises joonestamises, tehnomaterjalides, tehnilises mehaanikas ja mõnedes teistes ainetes omandatud teadmistele tuginedes üldmasinaelementide arvutusmeetodide ja arvutusskeemide põhialused ning ratsionaalse konstrueerimise põhimõtted, mis on vajalikud järgnevate tootmistehnika ja tehnoloogia õppeainete läbivõtmisel.
Masinaelementide kursuseprojekt on esimene konstrueerimistöö, mille tulemusena üliõpilane omandab kaasaegsete masinaelementide arvutamise ja konstrueerimise reeglite, normide ja meetodide alal vilumusi ja teadmisi.

Nädalas keskmiselt 1,5 tundi loengut ja 1 harjutustund masinaelementide projekteerimises.
Kursuseprojekt:
Nädalas 1 harjutustund. Iseseisev töö kursuseprojekti tegemiseks.

1. Kleis, I. (1984). Rakendusmehaanika. Tln: Valgus, lk 424.
2. Tiidemann, T. (1994). Masinaelemendid I. Tln: Tallinna Tehnikaülikool, lk 238.
3. Frolov, M.I. (1990). Tehnitšeskaja mehanika. Moskva, Võsšaja škola, lk 352.
Kursuseprojekt:
1. Tiidemann, M. (2010). Masinaelementide projekteerimise alused. Tln: TTK, lk 117.
2. Dunajev, P. Lelikov, O. (1989). Masinaelementide projekteerimine. Tln: Valgus, lk 360.
3. TTK kirjalike tööde vormistamise juhend. TTK, 2010, 42 lk.
4. Riives, J., Teaste, A., Mägi. R. (1996). Tehniline joonis. Tln: Valgus, lk 176.
5. Šeinblit, A.E. (2002). Kursovoje projektirovanije detalei mašin. Kaliningrad: Jantarski skaz, lk 454.

Kursuse vältel sooritavad üliõpilased pärast vastava loengumaterjali läbivõtmist kokku viis üksteisele järgnevat igale projekteerimisetapile vastavat ülesannet, mis kokku hõlmab elektrimootorist ja kahest mehaanilisest ülekandest koosneva ajami projektarvutuse. Tööd tuleb esitada trükitud kujul. Igat järgmist etappi saab tudeng alustada alles pärast eelnevate etappide õppejõupoolset ülekontrollimist ja edukat kaitsmist. 90-100 % projekti kogumahust õigesti tehtuna saab hindeks 5 „suurepärane“, 80-89% hindeks 4 „väga hea“, 70-79% hindeks 3 „hea“, 60-69% hindeks 2 „rahuldav“, 50-59% hindeks 1 „kasin“ ja alla 50% hindeks 0 „puudulik“.
Aine on erialaaine, arvestus peab olema sooritatud vähemalt hindele "2".

2014: TT  

2013: TT  

2012: TI  

2011: TI  

2010: TI  

2009: TI