Õppeaine 'Stantsid ja pressvormid + projekt'

Aasta:   2012/2013    2013/2014    2014/2015    2015/2016    2016/2017    

Külmstantsimise meetodite iseloomustus. Lõikestantsid, täppisstantsid, painutusstantsid, tõmbestantsid. Nende konstrueerimise põhimõtted ja arvutus. Jõudude ja templi ning matriitsi mõõtmete arvutus. Tüüpkonstruktsioonid, sõlmed ja detailid. Stantsi detailide valmistamise täpsus. Materjalid stantsidetailide valmistamiseks. Konstruktsiooni tehnoloogilisus. Kermisstantsid, nende konstruktsiooni iseärasused. Tugevusarvutused.
Plastide pressimise meetodid. Pressvormid, nende klassifikatsioon ja iseloomustus. Erinevate pressvormi tüüpide ehitus ja konstruktsiooni võrdlus (sealhulgas ka valuvormid).
Teadmiste kontrolliks on harjutusülesanded, kontrolltööd ja arvestustöö.

Kursuseprojekti käigus projekteerida etteantud detaili joonise järgi selle detaili valmistamiseks kas mitmepositsiooniline või kombineeritud lõike-, painutus- või tõmbestants Määrata stantsil detaili töötlemise järjekord. Teha stantsimiseks vajalike jõudude, stantsi detailide mõõtmete ja tugevusarvutused. Stantsi üksikdetailide, konstruktsioonielementide valik, sõlmed, detailide materjali valik ja termiline töötlemine.
Ohutustehnilised meetmed stantsimisel ja nende rakendamine stantsi konstruktsioonis.
Stantsi koostejoonise ja matriitsi tööjoonise valmistamine. Seletuskirja vormistamine.

Kursuse eesmärgiks on teadmiste andmine:
1. külmstantsimise meetodite, lehtmaterjali külmstantside ja plasti pressvormide kohta;
2. stantside tüüpkonstruktsioonide, materjalide ja nende konstrueerimise põhimõtete ning tehnoloogiliste ja konstruktiivsete arvutuse kohta;
3. plastide pressimise meetodite, erinevate pressvormi tüüpide ehituse ja konstruktsiooni kohta.

Kursuseprojekti eesmärgiks on praktiliste kogemuste saamine erinevat tüüpi külmstantsimise stantside projekteerimiseks ja nende konstruktsiooni arvutamiseks

Kursuse läbinud üliõpilane:
1. Omab ülevaadet lehtmaterjali külmstantsimise meetoditest, üksikasjalikumat ülevaadet aga lõike-, painutus- ja tõmbestantsidest, nende tööprotsessist ja ehitusest.
2. Oskab määrata stantsimiseks vajalikke jõude, teha stantside tehnoloogilisi ja põhidetailide kohta konstruktiivseid arvutusi.
3. Tunneb plastide töötlemise tööprotsessi pressimise ja survevalu meetodil ja omab ülevaadet selleks kasutatavatest pressvormidest.


Kursuseprojekti läbinud üliõpilane:
1. Omab ülevaadet lehtmaterjali mitmepositsiooniliste lõike-, painutus- ja tõmbestantside konstruktsioonidest, nende tööprotsessist ja ehitusest.
2. Oskab määrata stantsimiseks vajalikke jõude, teha stantside tehnoloogilisi, konstruktiivseid ja tugevusarvutusi, oskab valida vajalikke materjale stantsi detailide valmistamiseks.
3. Omab mõningaid praktilisi kogemusi stantside projekteerimiseks ja tunneb stantsi jooniste valmistamiseks esitatavaid nõudeid

1. Loengud 32 tundi. Ülevaade külmstantsimise stantsidest, tööprotsessidest, projekteerimisest, plastide töötlemise viisidest, pressvormidest vastavalt õppeaine aineprogrammi teemadele.
2. Praktikumid 8 tundi. Tutvumine erinevat tüüpi stantside ehitusega, tüüpdetailidega. Harjutusülesannete lahendamine stantsimiseks vajalike jõudude, templi ja matriitsi mõõtmete ning mitmepositsioonilise stantsi survekeskme määramiseks erinevat tüüpi stantsidele.
3. Iseseisev töö 40 tundi. Individuaalsete, õppejõu poolt antud ülesannete lahendamine stantsimiseks vajalike jõudude, templi ja matriitsi mõõtmete ning mitmepositsioonilise stantsi survekeskme määramiseks.
Tehtud tööde hindamine.
4. Kaks auditoorset kontrolltööd.
5. Kokkuvõttev arvestustöö.

Kursuseprojekt:
1. Praktikumid 8 tundi. Tutvumine erinevat tüüpi stantside ehitusega, tüüpdetailidega. Stantsimiseks vajalike jõudude, templite ja matriitsi mõõtmete, mitmepositsiooniliste stantside survekeskmete määramine erinevat tüüpi stantsidele. Konstruktsioonielementide valik.
2. Konsultatsioonid. Üliõpilaste iseseisva töö käigus tehtud stantsi konstruktsioonielementide valiku ja projekti arvutuste kooskõlastamine ja tekkivate küsimuste lahendamine.
3. Iseseisev töö 42 tundi. Etteantud detaili joonise järgi projekteerida selle detaili valmistamiseks kas mitmepositsiooniline või kombineeritud lõike-, painutus- või tõmbestants.
Tehtud tööde kaitsmine ja hindamine.

1. Koost. Elvak, U., Kaasik, P. jt. Instrumendikonstruktori käsiraamat. Külmstantsimine. Tallinn: Valgus, 1962.
2. Hõbemägi, A. jt. Lõike- ja survetöötlusriistad. Tallinn: Valgus. 1987.
3. Kruusamägi, A. Survega töötlemine 3. osa (Lehtmaterjali stantsimine.), Tallinn: Tallinna Polütehniline Instituut, 1970.
4. Kulu, P., Nava, R.-B. Insenerimaterjalid. Tehnoplastid. Tallinn, 1999.
5. Piiroja, E. Plastmassid. Tallinn: Valgus, 1975.
6. Рoмaнoвски, В.П. . Справочник по холодной штамповке. Ленинград: Машиностроение, 1979.
7. Зубцов, M. E.Листовая штамповка. (Tehnikakõrgkoolide õpik). Машиностроение: Ленинград, 1980.
8. Под ред. Рудмана, Л. И. Справочник конструктора штампов (Листовая штамповка). Москва: Машиностроение, 1988.
9. Аверкиев, Ю. A., Аверкиев, A. Ю. Технология холодной штамповки. Москва: Машиностроение, 1989.
10. Пантелеев, A. П., Шевцов, Ю. М., Горячев, И. А. Справочник по проектированию оснастки для переработки пластмасс. Москва: Машиностроение.(1986).

Kursuseprojekt:
1. Koost. Elvak, U., Kaasik, P. jt. Instrumendikonstruktori käsiraamat. Külmstantsimine. Tallinn: Valgus, 1962.
2. Hõbemägi, A. jt. Lõike- ja survetöötlusriistad. Tallinn: Valgus, 1987.
3. Kruusamägi, A. Survega töötlemine 3. osa (Lehtmaterjali stantsimine.). Tallinn: Tallinna Polütehniline Instituut, 1970.
4. Kulu, P., Nava, R.-B. . Insenerimaterjalid. Tehnoplastid. Tallinn, 1999.
5. Purde, M. Tolerantsid ja istud. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2005.
6. Mehaanikainseneri käsiraamat. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus, 2012.
7. Rautaruukki. Terastooted. Käsiraamat. Otava, Keuru. 1996 (ja uuem).
8. Рoмaнoвский, В.П.. Справочник по холодной штамповке. Ленинград: Машиностроение, 1979.
9. Зубцов, M. E. Листовая штамповка. (Tehnikakõrgkoolide õpik). Ленинград: Машиностроение, 1980.
10. Под ред. Рудмана, Л. И. Справочник конструктора штампов (Листовая штамповка). Москва: Машиностроение, 1988.
11. Аверкиев, Ю. A., Аверкиев, A. Ю. Технология холодной штамповки. Москва: Машиностроение, 1989.
12. Фойгельман, Г. А. Альбом конструкций универсальных штампов блоков и узлов для холодной штамповки. Москва: Машиностроение, 1980.
13. Скворцов, Г. Д. Основы конструирования штампов для холодной листовой штамповки. Конструкции и расчеты. Москва: Машиностроение, 1972.
14. PTM 34-65. Штампы для холодной листовой штамповки. Pасчеты и конструирование. Москва, 1966.
15. Tööriistaterased ja kõrgvastupidavad konstruktsioonimaterjalid. www.uddeholm.ee/97.htm
16. FIBRO. Standard Parts. www.fibro.com
17. Standard and Special Die Sets. www.awprecision.com
18. Steels for Cold Work Tooling. www.uddeholm.com
19. Wir bringen Stahl in Form. Federn. ... ja muud. www.meusburger.com
20. FIBRO CAD keskkond ja mudelid: http://fibro.partcommunity.com
21. Stantside ja pressvormide komponendid, kinnitusdetailid: www.dmeeu.com

Hindamise meetod:

Hindamine toimub eristava hindamisena hindamise kriteeriumite ja õppetöö protsessis osalemise alusel. Üliõpilased saavad tagasisidet õppejõu kommentaaridest ning üliõpilane võib vajadusel oma koduseid ülesandeid selgitada ja kaitsta, kursuseprojekti peab aga pärast projekti valmimist kaitsma.

Hinnatakse:

Koduste ülesannete lahendamise õigsust ja vormistamise korrektsust, kursuseprojektis hinnatakse seletuskirjas esitatud sisu ja lahenduste õigsust, seletuskirja vormistamise korrektsust ja vastavust „Tallinna Tehnikakõrgkooli kirjalike tööde vormistamise juhendile“, konstruktsiooni tehnoloogilisust ja õigsust, graafilise osa vastavust kaasaegsetele insenerigraafika nõuetele.

Hindamise eeldus:

Lõplikuks kursuseprojekti hindamise eelduseks on:
-- kõik kodused ülesanded peavad 100% olema esitatud ja hinnatud positiivselt;
-- semestris tehtud kaks auditoorset kontrolltööd ja arvestustöö peavad olema tehtud ja hinnatud positiivselt.
Järelvastamise ja tööde esitamise võimalus on plaanilistes konsultatsioonides.

Tulemus. Hindamise kriteeriumid:

Lõplik hinne kujuneb õppekava aine teoreetilise osa (kodused ülesanded, auditoorsed kontrolltööd ja arvestustöö) hinde ja kursuseprojekti hinde kaalutud keskmisena, kus võetakse arvesse mõlemad hinded võrdväärsetena.

„5“ (A) – „suurepärane“. Kodused ülesanded on lahendatud õigesti, kursuseprojektis ei esine mingeid sisulisi eksimusi, oskusi ja teadmisi on kasutatud loovalt, vormistus on korrektne ja vastab kehtivatele nõuetele. (91 kuni 100% ainest omandatud).

„4“ (B) – „väga hea“. Kodused ülesanded on lahendatud õigesti, kursuseprojektis ei esine sisulisi eksimusi. Väiksemaid vigu esineb koduülesannete ja kursuseprojekti seletuskirja vormistamisel ning kursuseprojekti graafilises osas. (81 kuni 90% ainest omandatud.

„3“ (C) – „hea“. Koduste ülesannete lahendamisel esineb ebatäpsusi ja väikseid vigu arvutustes. Kursuseprojektis esineb väiksemaid arvutus- ja konstruktiivseid vigu – on tunda ebakindlust. Väiksemad eksimused esinevad ka nende tööde vormistamisel ja kursuseprojekti graafilises osas. (71 kuni 80% ainest omandatud).

„2“ (D) – „rahuldav“. Lihtsamad kodused ülesanded on lahendatud õigesti, kuid keerulisemates esineb valearvestusi ja eksimusi (templi ja matriitsi mõõtmete arvutused, tõmbetegurite määramine, tooriku pikkuse arvutamine painutamisel). Kursuseprojektis esineb väiksemaid arvutus- ja konstruktiivseid vigu, samuti esineb väiksemaid vigu seletuskirja ja jooniste valmistamisel. (61 kuni 70% ainest omandatud).

„1“ (E) – „kasin“. Rohkesti vigu ja valearvestusi esineb kodustes ülesannetes ja kursuseprojekti seletuskirjas, kus esinevad ka mõned sisulised vead. Esineb ka tehnoloogilisi ja konstruktiivseid vigu. Mitmeid erinevaid eksimusi on ülesannete ja projekti seletuskirja vormistamisnõuete vastu ja jooniste vormistamisel insenerigraafika kaasaegsete nõuete vastu. (51 kuni 60% ainest omandatud).

„0“ (F) – „puudulik“. Kodused ülesanded on lahendatud vähem kui 51% ulatuses õigesti. Kursuseprojektis esineb palju sisulisi ja arvutusvigu. Seletuskirja vormistus ja graafiline osa ei vasta kirjalike tööde vormistamise ja kaasaegse insenerigraafika nõuetele. (0 kuni 50% ainest omandatud).
Aine on erialaaine, arvestus peab olema sooritatud vähemalt hindele "2" (D) - "rahuldav".

2014: ME  

2013: ME  

2012: MI  

2011: MI  

2010: MI  

2009: MI