Õppeaine 'Lõiketöötlemine ja lõikeriistad'

Aasta:   2016/2017    2017/2018    2018/2019    2019/2020    2020/2021    

Õppeaine on jagatud kahte ossa, millest esimene osa vaatleb erinevaid tööriista ja toorikumaterjale, mehaanilise töötlemise füüsikalisi aluseid ning erinevate tegurite mõju lõikeprotsessile. Lisaks käsitletakse täpsemalt mehaanilise töötlemise protsesse, töötlemisviise nagu treimine, puurimine, kammlõikamine ning saagimine. Protsesside juures selgitatakse tema olemust, liikumisi, tekkivaid jõude, instrumentide ning lõikerežiimide valikut. Õppeaine teine osa käsitleb freesimis- ja lihvimisprotsesse, instrumentide ning lõikerežiimide valikut.

Kursuse eesmärk on lõiketöötlemise põhimõtete, lõikeriistade ehituse ja kasutamise ning lõikeriistade materjalide, lõiketöötlemise tehnoloogilise protsessi aluste ja parameetrite tundmaõppimine. Lõiketöötlemise erinevate meetodite tundmine, lõikeriistade valiku hindamine, tehnoloogilise protsessi kirjeldamise oskuste omandamine.

Kursuse läbimisel üliõpilane eristab erinevaid lõiketöötlemise meetodeid. Oskab analüüsida ja rakendada lõikerežiime erinevate töötlemismeetoditel. Tagada töötlemise täpsused ja pindade kvaliteedi. Oskab koostada tehnoloogilist dokumentatsiooni.

Loengud, harjutused, projekülesannete lahendamine, iseseisev töö, laboratoorsed tööd.

1. Soots, R., (2006). Metallide lõiketöötlemine, Tallinn: TTK õppematerjal, 230 lk.
2. Soots, R., (2004). Lõikerežiimide määramine metallide lõiketöötlemisel. Tallinn: TTK õppematerjal, 230 lk.
3. Buschmann, H., (2008). Rakiste projekteerimine. Tallinn: TTK õppematerjal, 230 lk.
4. Buschmann, H., (2007). Universaalsed rakised metallilõikepinkidele. Tallinn: TTK õppematerjal, 230 lk.
5. Tschätsch, H., (2008). Applied Machining Technology. USA: Springer, 375 lk.
6. Antonsson, G., (2004). Springer Handbook of Mechanical Engineering. USA: Springer, 1589 lk.
7. Maaranen, K., (2004). Koneistusteknikat. Helsingi, Werner Söderström osakeyhtio. 325 lk.
8. Sandvik. (2005). Metalcutting Technical guide. Turning, milling, drilling, boring, toolholding. 480lk
9. Mitsubishi Materials, (2004). Tooling Technology, Level 1. 161 lk.
10. Mitsubishi Materials, (2004). Tooling Technology, Level 2. 287 lk.
11. Dormer Tools. (2008). Technical Handbook, English. 144 lk.

Hindamine toimub kokkuvõtvalt aine esimese ja teise osa tulemustelt. Esimeses osas tuleb üliõpilasel hinde saamiseks sooritada kaks kontrolltööd kumbki 25% üldhindest, üks iseseisev tehnoloogiavaliku projektülesanne 25% üldhindest ning laboratoorse töö teostamisega metallilõikelaboris üldhindest 25%.
Aine on erialaaine, eksam peab olema sooritatud vähemalt hindele "2".

Lõiketöötlemine ja lõikeriistad - LLSR

2014: ME  

2013: ME  

2012: MI  

2011: MI  

2010: MI  

2009: MI