Õppeaine 'Masinaelemendid + projekt'

Aasta:   2009/2010    2010/2011    2011/2012    2012/2013    2013/2014    

Masinate liigitus. Masinate ajalugu. Põhinõuded masinatele ja tema detailidele. Võllide ja telgede kuju konstrueerimine. Liist- ja soonliited. Pinguga liited. Liugelaagrid. Veerelaagrid. Veerelaagrite valik. Pöörlemisliikumisega ülekannete liigitus ja tähtsus. Kinemaatilised ja jõusuhted ülekandemehhanismides. Mitmeastmelise ülekande ülekandearv ja kasutegur. Hammasülekannete liigid. Evolventhambumine. Kald- ja noolhammastega rattad. Koonusülekanne. Hammasrataste materjalid. Hammaste rivist väljamineku põhjused. Hammaste arvutus kontakt- ja paindetugevusele. Tiguülekanne. Tööprotsessi iseärasused ja kasutegur. Tiguülekande arvutus. Kettülekande iseärasused ja kasutamine. Ajamikettide ja ketirataste valik. Hammasrihmülekanne. Hõõrdülekannete tähtsus ja tööprotsessi iseärasused. Rihmülekande ehitus ja ajamirihmade liigid. Lamerihmülekanne. Kiilrihmülekanne. Rihma libisemine. Rihmülekande veovõime arvutus. Keermesliited. Keermesliidete arvutus. Keevisliited. Liimliited. Sidurite tähtsus ja liigitus. Püsisidurid. Lülitatavad sidurid. Variaatorid. Reduktorid. Reduktorite põhitüübid. Mootorreduktorid.
Kursuseprojekt:
Ajami tööiga. Mootori võimsuse ja pöörlemissageduse määramine. Ajami ja tema astmete ülekandearvude määramine. Ajami kinemaatiline arvutus ja jõuarvutus. Hammasrataste kõvaduse, termotöötluse ja materjali valik. Lubatud kontaktpingete määramine. Lubatud paindepingete määramine. Kinnise silinderhammasülekande arvutus. Kiilrihmülekande arvutus. Võllide materjali valik. Lubatud väändepinge määramine. Võlli astmete geomeetriliste parameetrite määramine. Veerelaagrite esialgne valik. Reduktori eskiisprojekti väljatöötamine. Hammasrataste konstrueerimine. Laagrisõlmede konstrueerimine. Laagrikaante konstrueerimine. Kaelustihendid. Vahepuksid. Liistliited. Keredetailide konstrueerimine. Luugi konstrueerimine. Määrimisseadmed. Reduktori töödokumentatsiooni väljatöötamine. Koostejoonise tükitabel.

Kursuse eesmärk on masinaehitusalaste teadmiste andmine peaaegu kõikides masinates esinevate ja ühesuguseid neile ette nähtud ülesandeid täitvate väga tüüpiliste detailide ja lihtsamate koostude tähtsuse, liigituse, konstruktsiooni, tööprotsessi iseärasuste, materjalide, rivist väljamineku peapõhjuste ja arvutuse kohta.
Kursuseprojekti eesmärk on õpetada konstrueerimise põhitõdesid üldmasinaelementide projekteerimise näitel.

Masinaelementide õppe läbides omandavad üliõpilased tehnomaterjalides, tugevusõpetuses ja mõnedes teistes ainetes omandatud teadmistele tuginedes üldmasinaelementide arvutusmeetodide ja arvutusskeemide põhialused ning ratsionaalse konstrueerimise põhimõtted, mis on vajalikud järgnevate erialaainete läbivõtmisel.
Masinaelementide kursuseprojekt on esimene konstrueerimistöö, mille tulemusena üliõpilane omandab kaasaegsete masinaelementide arvutamise ja konstrueerimise reeglite, normide ja meetodide alal vilumusi ja teadmisi.

Nädalas keskmiselt 2 tundi loengut ja 0,5 harjutustundi masinaelementide projekteerimises.
Kursuseprojekt:
Nädalas 1 harjutustund. Iseseisev töö kursuseprojekti tegemiseks.

1. Kleis, I. (1984). Rakendusmehaanika. Tln: Valgus, lk 424.
2. Tiidemann, T. (1994). Masinaelemendid I. Tln: Tallinna Tehnikaülikool, lk 238.
3. Frolov, M.I. (1990). Tehnitšeskaja mehanika. Moskva: Võsšaja škola, lk 352 lk.
Kursuseprojekt:
1. Tiidemann, M. (2010). Masinaelementide projekteerimise alused. Tln: TTK, lk 117.
2. Dunajev, P. Lelikov, O. (1989). Masinaelementide projekteerimine. Tln: Valgus, lk 360.
3. TTK kirjalike tööde vormistamise juhend. TTK, 2010, 42 lk.
4. Riives, J., Teaste, A., Mägi. R. (1996). Tehniline joonis. Tln: Valgus, lk 176.
5. Šeinblit, A.E. (2002). Kursovoje projektirovanije detalei mašin. Kaliningrad: Jantarski skaz, lk 454.

Kursuse vältel sooritavad üliõpilased pärast vastava loengumaterjali läbivõtmist kokku viis üksteisele järgnevat igale projekteerimisetapile vastavat ülesannet, mis kokku hõlmab elektrimootorist ja kahest mehaanilisest ülekandest koosneva ajami projektarvutuse. Tööd tuleb esitada trükitud kujul. Igat järgmist etappi saab tudeng alustada alles pärast eelnevate etappide õppejõupoolset ülekontrollimist ja edukat kaitsmist. Pärast arvutuslikku osa järgneb graafiline osa ja lõplik konstruktoridokumentatsiooni väljatöötamine. 90-100 % projekti kogumahust õigesti tehtuna saab hindeks 5 „suurepärane“, 80-89% hindeks 4 „väga hea“, 70-79% hindeks 3 „hea“, 60-69% hindeks 2 „rahuldav“, 50-59% hindeks 1 „kasin“ ja alla 50% hindeks 0 „puudulik“.

2018: ME  

2017: ME  TT  

2016: ME  TT  

2015: ME  TT  

2012: MI  

2011: MI  

2010: MI  

2009: MI