Õppeaine 'Mõõtmisvigade teooria'

Aasta:   2016/2017    2017/2018    2018/2019    2019/2020    2020/2021    

Geodeetiliste mõõtmisvigade liigitus. Mõõtmisvigade allikad. Mõõtmistäpsuse hindamise kriteeriumid. Kahekordsete mõõtmiste täpsuste hindamine. Mõõdetud suuruste funktsiooni vead. Mittevõrdtäpsed mõõtmised. Kaalutud keskmine. Mittevõrdtäpsete mõõtmiste keskmine ruutviga. Vähimruutude printsiip ja selle rakendamine. Juhuslikud ja süstemaatilised vead. Juhuslike vigade normaaljaotuse printsiip.

Anda üliõpilastele teadmisi mõõtmistega ja nende töötlemisega kaasnevatest vigadest, nende iseloomust ja suurusest ning mõõtmistulemuste täpsuse hindamise meetoditest.

Üliõpilane tunneb mõõtmisvigade teooria põhimõisteid ja oskab töödelda mõõtmistulemusi.

Kontaktõpe - loengud, praktikumid, e-õpe
Iseseisev töö - erinevate metoodikate abil veahinnangute arvutamine ja tulemuste analüüsimine.

V.Kala, 2009, Geodeetiliste mõõtmiste andmetöötluse teooria alused, lk.59-87
J.Randjärv, 2007, Geodeesia III osa, lk.9-64

Õppeaine kursuse edukaks lõpetamiseks peab kursuse läbinud üliõpilane:
- omandama aine teoreetilise osa ning sooritama vastavalt ainekavale kõik iseseisvad tööd, kontrolltööd ja eksami
- tundma ja oskama valida sõltuvalt mõõtmiste läbiviimisest sobiva veahindamise meetodi
- tundma ja oskama hinnata mõõdetava objekti mõõtmisviga
- oskama iseseisvalt lahendada arvutuslikke ülesandeid,
- suutma vormistada praktiliste mõõtmistööde aruanded vastavalt nõuetele ning selgitama saadud tulemusi
Hindamismeetodiks on üliõpilase teadmiste hindamine kõigi kolme osa - iseseisevtöö, kontrolltööd ja eksam -
summana.

Mõõtmisvigade teooria

2008: GI  

2007: GI