Õppeaine 'Üld- ja erialafüüsika'

Aasta:   2011/2012    2012/2013    2013/2014    2014/2015    2015/2016    

Sissejuhatus: füüsika meetod ja keel; matemaatiline baas;
Paigalseis ja liikumine: staatika; tasakaalu tingimused; kinemaatika; liikumisvõrrand; pöörlemise võrrand; Newtoni dünaamika: Newtoni seadused. Töö ja energia; võimsus ja kasutegur; kineetiline energia; potentsiaalne energia; energia jäävuse seadus. Jõuväljad: ülemaailmne gravitatsiooniseadus; gravitatsiooniväli; potentsiaalse energia miinimumi lause. Tahke keha pöörlemine: pöörlemisvektorid; inertsijõud pöörlevas süsteemis. Vedelike voolamine: vedelike (gaaside) mehaanika; rõhk raskusjõu väljas; pidevuse teoreem; Bernoulli võrrand; pideva keskkonna hüdrodünaamika. Gaasid: termodünaamika; gaasi olekuvõrrand; Van der Waalsi isotermid. gaas ja aur; aine kolm olekut; olekudiagramm.
Molekulaarfüüsika: erisoojused ja ülekandenähtused; Gaasi soojusmahtuvus; Baromeetriline valem; entroopia kasvu seadus - termodünaamika printsiibid; entroopia. Elektriväli ja magnetväli; Coulomb'i seadus ; Elektriväli; Magnetväli. Mehhaanilised võnked: võnkumiste energia; sumbuvvõnked; sumbuvvõngete võrrand; sumbuvustegur; sumbuvuse dekrement; resonants. Lained: lainetus; ristlaine ja pikilaine; energiavoog laines; laine võrrand; Poynting'i vektor; Doppleri efekt; superpositsiooniprintsiip; lainete liitmine. Valgus: geomeetriline optika ja fotomeetria; laineteooria; korpuskulaarteooria; geomeetriline optika.
Laineoptika: Newtoni rõngad; Fermat' printsiip; koherentsed allikad; interferents; valguse difraktsioon; mikroskoobi ja teleskoobi piirlahutusvõime. Kiirgusoptika: valguse vastasmõju keskkonnaga; valguse murdumine; dispersioon; neeldumine; keskkond kiirgajana; soojuslik ehk tasakaaluline kiirgus; Kirchoff'i seadus; Wien'i nihke seadus; Stefan-Boltzmanni seadus; fotoefekt.

Kursuse eesmärgiks on kindlustada erialaainete omandamiseks vajalik füüsikaalane üldteoreetiline tase ning täppisteaduslik kirjaoskus.

Kursuse läbinu oskab selgitada ümbritseva maailma üldisi füüsikalisi protsesse ning tunneb nende modelleerimise füüsikalisi aluseid.

loeng, ülesannete lahendamine, laboratoorsed tööd, iseseisev töö.

Halliday D., Resnick R., Walker J. Füüsika põhikursus, Esimene köide, 2011. 560 lk.
Halliday D., Resnick R., Walker J. Füüsika põhikursus, Teine köide, 2012. 1257 lk.
Saveljev, I. (1977) Füüsika üldkursus I. (ka vene k)
Saveljev, I. (1978) Füüsika üldkursus II. (ka vene k)
Saveljev, I. (1980) Füüsika üldkursus III. (ka vene k)
Holmberg, P. jt (1997) Füüsika. Üldkursus näidetega bioloogiast ja meditsiinist. I, TPÜ.
Holmberg, P. jt (1998) Füüsika. Üldkursus näidetega bioloogiast ja meditsiinist. II. TPÜ.
Holmberg, P. jt (1999) Füüsika. Üldkursus näidetega bioloogiast ja meditsiinist. III. TPÜ.
Giancoli, D.C. (1998). Physics.
Reese, R.L. (2000). University physics.
Giancoli, D. C. General Physics, Prentice-Hall, Inc. 1984. (ka vene k.)
Juul L., Mets G., Schults. (1985) Füüsika ülesannete kogu. Tallinn. Valgus.
Mankin O., Tamm E. (1995) Üldfüüsika ülesannete kogu : mehaanika / Tartu Ülikool, Keskkonnafüüsika instituut.

Semestri jooksul sooritatakse 6 laboratoorset tööd. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga, mis kontrollib teooria tundmist ja ülesannete lahendamise oskust.

2014: KT  

2013: KT  

2012: KT  

2011: KT  

2010: KT  

2009: KT  

2008: TÖ