Tallinna Tehnikakõrgkool
Õppeaine 'Tugevusõpetus'Nimi inglise keeles: Strength of Materials
Õppeaine sisu lühikirjeldusVälisjõudude rakendamisel tekkiv kehade deformatsioon. Pinge. Elastse ja hapra materjali tugevus. Tegelikud pinged. Ohtlikud piirpinged. Lubatud pinged. Suhteline deformatsioon. Hooke'i seadus. Elastsusmoodul (Youngi moodul). Pikijõu ja pinge epüür. Surve ja muljumine. Tugevusarvutused tõmbel, survel ja muljumisel. Nihe (lõige). Vääne. Tugevusarvutused väändel. Paine. Normaalpingete jaotus paindel. Tugevusarvutused paindel. Ohtliku lõike määramine paindel. Inertsimoment. Tala läbipainde arvutamine. Tõmme koos väändega. Tõmme koos paindega. Vääne koos paindega. Varda stabiilsus (nõtke). Vahelduvad pingetsüklid. Materjalide väsimus. Väsimuspiir. Väsimuspiiri mõjutavad tegurid. Väsimustugevuse ohutusteguri määramine. Poissoni tegur. Kontakttugevus ja kontaktpinged.
Õppeaine üldeesmärgidKursuse eesmärk on konstruktsioonielementide tugevust ja deformeerumust selgitavate teadmiste andmine lihtsamate ehitiste ja masinate elementide (detailide) tugevuse, jäikuse, stabiilsuse ja väsimuse kohta.
Õppeaine õpiväljundidTugevusõpetuse õppe läbides omandavad üliõpilased üldised tugevuse ja jäikuse arvutamise alused ning praktilised juhised lihtsamate tüüpiliste konstruktsioonide projekteerimiseks ja olemasolevate konstruktsioonide vastupidavuse kontrollimiseks.
Õppeaine vormi kirjeldusNädalas keskmiselt 1,5 tundi loengut ja 0,5 harjutustundi konstruktsioonielementide tugevusarvutusteks.
Kirjandus1. Gordon, J.E. (1975). Miks me ei kuku läbi põranda. Tln: Valgus, lk 222.
2. Lemmergas, V. (1980). Tugevusõpetus. Tln: Eesti NSV Põllumajandusministeeriumi ja Juurutamise Valitsus, lk 92. 3. Stepin, P. Tugevusõpetus. Tln: Valgus, lk 376. 4. Frolov, M.I. (1990). Tehnitšeskaja mehanika. Moskva: Võsšaja škola, lk 352. Õpetatakse järgmistes õppekavadesÕpetatakse järgmistes voorudes2020/2021 Sügissemester | ||||||||||||
