Õppeaine 'Füüsika II'

Aasta:   2010/2011    2011/2012    2012/2013    2013/2014    2014/2015    

Elektrivälja omadused; Elektriväli dielektrikutes; Elektrijuhid ja kondensaatorid; Alalisvool; Ohmi ja Kirchhoffi seadused; Magnetism; Pooljuhid ja nende rakendusi; Elektrolüüs ja tema kasutus tehnikas; Vahelduvvoolu üldmõisted; Optika põhiseadused ja valguse parameetrid; Valguse interferents, difraktsioon, dispersioon, polarisatsioon; Soojuskiirgus; Fotoefekt.

.Füüsika kui baasaine süstematiseerib teadmisi, loob loodusfaktide hulgas korra, seejuures üldistades neid ja selgitades põhjuslikke seoseid. Füüsikast sõltub tehnika tegelikkuse tunnetamise ulatus ja sügavus, ilma milleta ei saa insenerist loovat tehnika arendajat ega sünni uut tehnikat. Erinevate tehnika valdkondade inseneri kumulatiivse õppe üheks baasiks on füüsika seaduste tundmine, milline on tehniliste teadusharude arengu ja efektiivsuse vajalik tingimus. Aine kuulub reaalainete valdkonda. Kursuse eesmärgiks on elektri ja optika valdkonna füüsika põhiseaduste olemasolu selgitamine koos rakenduste näidetega kaasaja tehnika erivaldkondade arengus. Praktika osas viiakse läbi laboratoorseid töid mitmesuguste füüsika seaduste selgitamiseks.

Kursuse läbija tunneb füüsika põhiseadusi (programmi ulatuses) ja oskab neid siduda rakendustega kaasaegses tehnikas. Oskab põhiseadusi selgitada graafiliselt,
rakenduslike näidetena või muul viisil. Tunneb ja oskab füüsikaliste suurustega vabalt ümber käia (ühikute teisendamine j.n.e.) ja oskab iseseisvalt lahendada
arvutuslikke ülesandeid. On suuteline juhendaja abiga läbi viima praktilisi töid (füüsika laboreid),tegema arvutusi laboritööde ulatuses ja olema suuteline tehtud töid vormistama laboritöö aruanneteks. Vastavalt vajadusele olema suuteline refereerima (või selgitama) laboritööde käiku ning tulemusi.

Vastava õppeaine kursuse edukaks lõpetamiseks peab üliõpilane omandama aine teoreetilise osa ning osalema aine praktilistes töödes (laborid) vastavalt programmile. Selleks peaks üliõpilane osa võtma auditoorsest õppetööst , laboritest osavõtt kohustuslik 100% ulatuses vastavalt tunniplaanile.Samuti nõuab õppeaine ka iseseisvat tööd -
laboratoorsete tööde aruannete vormistamine ja tööde kaitsmine ning eksamiks aine materjali omandamine.

Igor Saveljev , 1982, Füüsika üldkursus 2 ja 3 osa, Tallinn, Valgus.
Õppejõu poolt koostatud ja valitud muu materjal.

Õppeaine kursuse edukaks lõpetamiseks peab kursuse läbinud üliõpilane:
- omandama aine teoreetilise osa ning osalema aine kõigis praktilistes (labori) töödes vastavalt programmile
- tundma ja oskama füüsikaliste suurustega vabalt ümberkäia ja oskama iseseisvalt lahendada arvutuslikke ülesandeid
- suutma vormistada praktiliste (labori) tööde aruanded vastavalt nõuetele ning selgitama labori käiku ja tulemusi ilma suurte vigadeta
Hindamismeetodiks on üliõpilase teadmiste hindamine kõigi kolme osa (teoreetiline, arvutusülesannete lahendamine ning laboritööde aruannete vormistamine ja kaitsmine)
summana.
S.O. kaalutult E-0,6, ÜL-0,15, LAB-0,25.

1. P.Otsnik Füüsika 2 Põhivara. ( E-kooli materjalid)
2. P.Otsnik Lab. tööde juhendid ( F2 ). ( E-kooli materjalid )
3. P.Otsnik Füüsika 2 loengud PP-s ( E-kooli materjal )

2014: AT  ET  HE  ME  TE  TT  

2013: AT  ET  HE  ME  TE  TT  

2012: AT  EI  ET  MI  TEI  TI  

2011: AT  EI  MI  TEI  TI  

2010: AT  EI  MI  TEI  TI  

2009: AT  EI  MI  TEI  TI  

2008: AT  EI  MI  TEI  

2007: AT  EI  MI  TEI  

2006: AT  EI  MI  TEI  

2005: AT  EI  GI  MI  RA  TEI  

2004: AT  EI  GI  MI  RA  TEI