Õppeaine 'Tolereerimine ja mõõtetehnika'

Aasta:   2008/2009    2009/2010    2010/2011    2011/2012    2012/2013    

Kursuse lühikirjeldus: standardimine, vahetatavus, normjoonmõõtmed, põhimõisted tolerantsidest ja istudest, ava- ja võllisüsteem, istude arvutused, ISO tolerantside ja istude süsteem, istude analüüs, süntees, iseloomustus ja valik, talitlusvabade mõõtmete tolereerimine, detailide pinnakaredus, pindade kuju ja asendi tolereerimine, silekaliibrite konstruktsioon ja projekteerimine, nurkade, koonuste, veerelaagrite, liist- ja hammasliidete, meeterkeerme ja hammasrataste tolereerimine, mõõtahelate arvutus, valikkoostamine. Tutvumine universaalsete mõõteriistadega ja laboratoorsed tööd nendega. Individuaalülesannete lahendamine kursuse teemade omandatuse kinnistamiseks,

Aine kuulub õppekava tootearenduse moodulisse. Eesmärgiks on standardimise- ja tolereerimisalaste teadmiste andmine, täpsuse ja selle joonistele märkimise nõuete tutvustamine ning mõõtetehnika kasutamisoskuste õpetamine.

Oskab iseseisvalt lahendada insener-tehnilisi ülesandeid projekteerimisel ja tehnoloogilise protsessi väljatöötamisel. Oskab kasutada täpsust käsitlevaid standardeid, valida ja kasutada masinaehituslikke mõõteriistu. Oskab hinnata täpsuse tähtsust toodete valmistamisel ja kvaliteedi tagamisel.

Loengud, laboratoorsed ja iseseisvad tööd.

1. Purde, M. (2005). Tolerantsid ja istud. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, lk 116.
2. Purde, M. (2003). Laboratoorsete tööde juhendid tehnilises mõõtmises. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, lk 60.
3. Purde, M. (2003). Ülesanded iseseisvaks tööks tolereerimises ja mõõtetehnikas. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, lk 93.
4. Õpejõu poolt koostatud või valitud muu materjal.

Nimetatud õppeaine koosneb kahest, teineteisega üsna vähe seotud osast:
1) Tolereerimine,
2) mõõtetehnika.
Tolereerimine käsitleb valmistamise täpsuse küsimusi masinaehituses. Õppeaines on hulgaliselt põhimõisteid, määranguid, üldtunnustatud arusaamasid, mis põhiliselt on määratud rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite küllalt üksikasjalik tundmine ja kasutamise võimekus määrabki masinaehitusinseneri olemuse ja tema töö efektiivsuse. Üliõpilane peab omandama küllalt suure osa tõstatatud probleemidest, sest omamata ülevaadet kas või kahest, kolmest probleemist tekitab juba küsimuse - kas asjaosaline üldse sobibki masinaehitusinseneriks
Mõõtetehnika õpetab masinaehituses kasutatavaid mõõteriistu, nende ehitust, mõõtmisvõtteid, nende nullimist, valikut, hooldamist. Insener peab oskama mõõteriistu käsitleda sama hästi kui tööline, teadma aga palju sügavamalt mõõteprintsiipe, mõõteriistade valikut ja reguleerimise võtteid. See õppeaine osa hinnatakse küll eraldi, kuid lõpuks arvestatakse tolereerimise ja mõõtetehnika koondhindesse.
Õppeaine „Tolereerimine“ – õppekava
Üliõpilane peab
1) teadma tolerantside ja istude põhimõisteid ja oskama neid eksimatult arvutada;
2) oskama istude skemaatilist kujutamist ja selle praktilist rakendamist;
3) täielikult oskama ja teadma ISO (rahvusvahelist) tolerantside ja istude süsteemi;
4) oskama kasutada tolerantside piirhälvete tabeleid;
5) teadma ja oskama iseloomustada , valida ja kasutada kõiki istusid;
6) teadma ja oskama talitlusvabade mõõtmete tolereerimist;
7) teadma ja oskama kasutada pindade kuju ja asendi tolerantse;
8)tundma, teadma, oskama pinnakareduse hindamise põhimõisteid ja mõõteriistu. Oskama määrata kõigile töötlusviisidele sobivaid pinnakareduse nõudeid;
9)teadma silekaliibrite kasutust, tolerantse ja oskama neid projekteerida;
10) teadma meeterkeerme tolerantse, oskama neid valida ja kasutada;
11) teadma liist- ja hammasliidete tolerantse, osata neid valida,
12) teada veerelaagrite tolerantse ja iste ning osata neid valida;
13) 0skama opereerida mõõtahelatega,neid arvutada, kompenseerida;
14) teadma ja oskama valikkoostamist.
Õppekava omandatuse sügavust hinnatakse protsentides M. Purde loengukonspekti „Tolerantsid ja istud“ -2005 toodud mahust.
Hindele 5 (suurepärane) peab teadma õppekava kõiki punkte vähemalt 90% ulatuses;
Hindele 4 (väga hea) – kõiki punkte vähemalt 80 % ulatuses;
Hindele 3 (hea) – kõiki punkte vähemalt 70 % ulatuses;
Hindele 2 (rahuldav) – ühte punkti võib mitte teada, teisi vähemalt 60% ulatuses;
Hindele 1 (nõrk) – võib mitte teada kahte punkti, teisi peab teadma vähemalt 50 %
Õppeaine „Mõõtetehnika“
1. Tuleb teada kõiki õpitud mõõteriistu, nende ehitust, mõõtmisvõtteid, nullimist, valikut, hool-
daamist;
2. Laboratoorsete tööde mõõtetulemused peavad olema õppejõu poolt kehtestatud vea piirides;
3. Tööd peavad olema vormistatud korrektselt (hea, kui arvutiga), joonised joonestusvahenditega. Käekiri ja vormistus laitmatu.
4. Tuleb tingimata lühidalt kirjeldada kasutatud mõõteriistu, nende nulli seadmist, mõõtmisvõtteid,, mõõteriista nulli seadmist. Peab olema mõõteriista skeem ja selle osade nimetused.
5. Mõõteskeemile panna tingimata mõõdetud detaili number.
6. Iga töö kohta lisada ka omapoolsed järeldused.
Hindele 5 peavad laboratoorsed tööd olema tehtud 100%, ei tohi esineda vigu, , tööde kirjeldused piisava üksikasjalikkusega.
Hindele 4 peavad olema tehtud kõik tööd, ei tohi olla vigu. Võib esineda üksikuid puudujääke.
Hindele 3 võib olla tehtud 85 % töödest. Ei tohi esineda suuri vigu.
Hindele 2 võib olla tehtud 75% töödest. Võib olla üksikuid mitteolulisi vigu.
Hindele 1 – peab olema tehtud vähemalt 60% töödest. Võib esineda üksikuid vigu.


Hinnete summeerimine:
Tolereerimise hinne korrutada 2-ga ja liita mõõtetehnika hinne. Tulemus jagada 3-ga. Kui mõõtetehnika on aarvestamata, siis ei saa ka üldhinnet.
Dotsent M. Purde
13.06.2011.a.

"Tolerantsid, istud ja mõõtetehnika - õppejõud Mait Purde" http://ekool.tktk.ee/course/view.php?id=88

2014: FOR*  ME  TT  

2013: FOR*  ME  TT  

2012: AT  MI  TI  

2011: AT  MI  TI  

2010: AT  MI  TI  

2009: AT  MI  TI  

2008: AT  MI  TI  

2007: AT  MI  TI  

2006: AT  MI  TI  

2005: AT  MI  TI  

2004: AT  MI  TI  

* Valikaine