Tallinna Tehnikakõrgkool
Logi sisse

Õppeaine 'Mootorikütused ja määrdeained'

Nimi inglise keeles: Engine Fuels and Lubricants

Aasta:   2016/2017    2017/2018    2018/2019    2019/2020    2020/2021    

Staatuspassiivne
Aine koodMTM095
Õppekeeleesti
ÕppetoolTööstustehnoloogia ja turundus
Ainepunkte 3 AP; 3 EAP
Hindamisviis Eksam

Õppeaine sisu lühikirjeldus

Kemomotoloogia mõiste ja tähtsus nüüdistehnikas ning -majanduses. Nafta mõiste ja kemokoostis. Vedelkütuste tootmine. Mootorikütuste mõiste, peamised mootorikütuste toormed ja nendest saadavad nüüdisaja mootorikütused. Bensiini mõiste ja liigitus. Mootoribensiini ja diislikütuse mõiste, esitatavad põhinõuded, koostis, omadused, kvaliteedinäitajad ja valiku kriteeriumid. Mootorikütuste ülemaailmsed kvaliteedikategooriad. Mootorikütuste lisandid. Alternatiivsed mootorikütsed. Määrdeainete mõiste ja liigitus. Määrimise/õlitamise liigid ja määrimisrežiimid. Mootori-, transmissiooni- ja hüdroõlid/vedelikud, plastsed, tahked jt. määrded. Tehnilised vedelikud. Mitmesugustele standardisüsteemidele (ISO, EN, ACEA, SAE, API, ASTM, NATO, ?OCT jt.) vastavate mootorikütuste, määrdeainete ja tehniliste vedelike sordid ning margid. Määrdeained nüüdistehnikas. Määrdeainete valik, õige määrimine ja selle tulem. Mootorikütuste, määrdeainete ja tehniliste vedelike omaduste mõju auto(mootori) ekspluatatsioonile. Laboritöödes määratakse mootorikütuste ja määrdeainete tähtsamaid omadusi ning võrreldakse neid Eestis ja maailmas kehtivate kvaliteedinõuetega. Omandatakse elementaarteadmised ohutusnõuetest.

Õppeaine üldeesmärgid

Kursuse eesmärk on teadmiste andmine mootorikütuste, määrdeainete ja tehniliste vedelike koostisest, liikidest, õigest valikust, kvaliteedinäitajate mõjust auto(mootorite) ekspluatatsioonile ja tehnoseisundile ning keskkonnale (loodusele).

Õppeaine õpiväljundid

Kursuse läbinud üliõpilane on võimeline kasutama kaasaja sõidukites nüüdisnõuetele vastavaid mootorikütuseid, määrdeaineid, tehnilisi vedelikke ja tehnika hooldusvahendeid optimaalselt ning õigeaegselt ja arvestama nende vastastikust toimet.

Õppeaine vormi kirjeldus

Loengud ja praktikumid.

Kirjandus

E. Koha, A.Pikner Kütused ja määrdeained Tallinn "Valgus" 1988, 157 lk
M. Naams Mootoriõlid Esramos Tallinn 1995, 223 lk
EVS-EN 228:2004/2008, 16 lk
EVS-EN 590:2004/2008, 14 lk
EVS-EN 14214:2004, 18 lk
SAE Fuels and Lubricants Standards Manual 2000 Ed, HS-23, SAE USA 2002, 340 lk
Automotive Handbook Robert Bosh GmbH 1996 Stuttgart, 892 lk
A. ???????? ??????? ? ????????? ????????? Moc??a "??????" 2004, 198 lk
A.?. C??????????, B.?. ????????? ????????????? ???????, ????? ? ???????????????? ????????. ???????????? ?? ????? 203, 174 lk
B. Elvers Handbook of Fuels 2007 Wiley/WCH 356lk

Hindamismeetodid

Hindamisel kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist. Hindamise eelduseks on osavõtt loengutest, seminaridest ja laboritöödest ning protsessi jooksul toimunud üliõpilase areng, mis väljendub vahepealsete tööde (ainetööd, kontrolltööd, laboritööd ja seminari ettekanded) kvaliteedi- ja tasemehinnetes ning õppeprotsessi lõpus sooritatava eksami hindamises. Hindamismeetoditeks on kontrolltööd, ainetööd, seminaride ettekanded, väitlused ja analüüsid ning eksami sooritus.

Õpetatakse järgmistes õppekavades

2012: AT  
2011: AT  
2010: AT  
2009: AT  
2008: AT  
2007: AT  
2006: AT  
2005: AT  
2004: AT  

Seotud ained

Asendusained
TAT378 Mootorikütused ja määrdeained
eten