Tallinna Tehnikakõrgkool
Logi sisse

Õppeaine 'Hüdro- ja pneumoseadmed'

Nimi inglise keeles: Hydraulic and Pneumatic Equipment

Aasta:   2008/2009    2009/2010    2010/2011    2011/2012    2012/2013    

Aine koodMTA028
Õppekeeleesti
ÕppetoolMasinaehitus
Ainepunkte 4 EAP
Hindamisviis Hindeline arvestus

Õppeaine sisu lühikirjeldus

1. Hüdroajami iseloomustus. Ajami komponendid. Ajami kasuteguri mõiste.
2. Jõu ülekanne vedelikus. Hüdrostaatiline rõhk. Rõhujõud. Hüdrovõimendi. Torude arvutus
3. Vedelike voolamine. Vooluhulk. Takistused vedelike voolamisel.Rõhukadu.
Energeetiline tasakaal voolavas vedelikus.
4. Vedeliku vool avast ja düüsist.
5, Töövedelikud, liigitus ja nõuded. Vedelike filtreerimine, filtermaterjalid. Filtri paigutus süsteemis
6. Pumbad. Pumpade liigitus ja nõuded. Pumpade ehitus
7. Rõhuga juhitavad klapid: kaitse-, reduktsiooni- ja sekventsklapid. Rõhulüliti.
8. Vooluklapid: vastuklapp, drossel, vooluregulaator.
9.Jaotid: liigitus, tähistamine, juhtimine.
10. Hüdraulilised täiturid: silindrid, mootorid
11.Muud h-süsteemi elemendid: paagid, torud, liitmikud
12. Pneumosüsteemi komponendid: kompressorid, veeeraldaja, resssiiver, torustikud, vaakumgeneraator jne.

Õppeaine üldeesmärgid

Aine MI õppekavas
Kursuse eesmärgiks on anda üliõpilastele vajalikke teadmisi hüdro- ja pneumoajami kasutusvaldkonna, nende komponentide otstarbe ja ehituse kohta koos vastava teoreetilise taustaga.
Hüdro- ja pneumoajami rakendamine masinaehituses

Õppeaine õpiväljundid

Kursuse läbimise järel tunnevad ja teavad üliõpilsed hüdro- ja pneumoajami kasutamise põhimõtteid ja nendes kasutatavate komponentide rakendamist. Tunnevad vastavate ajamite rakendamisega seotud üld- ja ohutusnõudeid.

Õppeaine vormi kirjeldus

Teoreetiline õpe: kontakttunnid 32 tundi -loengud, harjutused
iseseisev õpe: harjutusülesanded, teoreetiline õpe.

Praktikum: Pneumaatikakomponendid ja nende rakendamine:
1. jaotid
2. Pneumaatilised asendiandurid.
3. Süsteemi omatarbe rõhk. 4. Pneumosüsteemi automaatikakomponendid. 5. Silindrite juhtimine vahelduval režiimil. 6. Silindri juhtimine kontaktlülituste teel. 7. Silindri juhtimine releelülituste teel. 8. Elektrilised asendiandurid. 9. Elektriliste aegreleede ksutamine silindri juhtimisel. 9. Silindri juhtimine rõhurelee abil.

Kirjandus

1. Soots, R. (2001). Hüdraulika ja hüdroseadmed. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool
2. Soots, R. (2007). Pneumaatika ja pneumoseadmed. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool
3. Soots, R. (1995). Hüdraulika ja pneumaatika praktilised tööd ja iseseisva töö ülesanded. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool
4. Maastik, A., jt. (1995). Hüdraulika ja pumbad.

Õpetatakse järgmistes õppekavades

2016: FOR*  
2014: ME  
2013: ME  
2012: MI  
2011: MI  
2010: MI  
2009: MI  
2008: MI  
2007: MI  
2006: MI  
2005: MI  
2004: MI  
* Valikaine
eten