Õppeaine 'Ehitusmaterjalid II'

Aasta:   2009/2010    2010/2011    2011/2012    2012/2013    2013/2014    

Raudbetoon- olemus, raudbetoondetailide tootmine, r/b detailide põhitüübid, r/b kahjustused ja remont. Mördid- liigid (müürimördid, krohvimördid, dekoratiivkrohvid), koostised, omadused, kuivsegud. Põletamata tehiskivitooted- silikaattellise tootmine, omadused, kasutamine. Autoklaavitud poorbetoon, kipstooted, betoonkivid. Bituumenmaterjalid- bituumenite liigid, omadused, katusekattematerjalid, hüdroisolatsioonimaterjalid. Plastmassmaterjalid- koostis, töötlemine, kasutamine. Plastidest plaat-, rullmaterjalid, profiiltooted, hermeetikud, mullplastid. Soojustusmaterjalid- orgaanilised, mineraalsed (tootmine, omadused, kasutamine). Viimistlusmaterjalid- värvid, lakid, tapeedid. Klaastooted- erinevad klaaside liigid ja nende tootmine.

Kursuse eesmärk on anda üliõpilastele ettekujutuse ehitusmaterjalide üld- ja spetsiifilistest omadustest. Kursus haarab endasse ka materjalide katsetamise metoodika.

Üliõpilane tunneb materjalide põhiomadusi, nende tootmise põhimõtteid, transportimise ja ladustamise eeskirju. Oskab orienteeruda materjalide valikus nende tehniliste ja ökonoomsete näitajate järgi.

Loengud 28t, laboratoorsed tööd 12t, iseseisev töö 52t
Iseseisev töö- laboratoorsete tööde aruande koostamine.

Künnapas, S. Loengukonspekt aines Ehitusmaterjalid, 2009, 127lk
Pärnamägi, H. "Ehitusmaterjalid" TTK, 2006, 140 lk
Uustalu, E. "Betoonilisandid" Tallinn, 1997, 80 lk
Saarman, E., Veibri, U. "Puiduteadus", Tartu, 2006, 560 lk

Aine jooksul sooritatakse laboratoorseid töid, misjärel semestri lõpuks tuleb koostada laboratoorsete tööde aruanne. Aruanne on üheks eelduseks, et kokkuvõtev semestri hinne kätte saada. Aruanne on kas arvestatud või mittearvestatud. Kui aruanne on mittearvestatud, siis peab tudeng seda arvestatuks saamiseks vastavalt õppejõu näpunäidetele täiendama, puuduva info lisama.
Aine jooksul sooritatakse maksimaalselt 3 kontrolltööd. Tööde hinded peavad olema positiivsed, vähemalt hindele „2“ sooritatud. Kui hinne ei ole positiivne, antakse üks võimalus seda ümber teha.
Aine lõpliku hinde määrab ära kontrolltööde ja eksami tulemus kokku. Kontrolltööd moodustavad 40% kogu aine lõpphindest. Samuti selleks, et aine lõplik hinne kätte saada, peab olema laboriaruanne arvestatud.
I Hindamismeetod – kontrolltööd
Aine jooksul sooritatakse maksimaalselt 3 kontrolltööd, mille edukas sooritamine annab õppijale võimaluse jaotada õppimine väiksemateks osadeks, sest kontrolltööde keskmine tulemus määrab ära 40% aine lõpphindest.
II Hindamismeetod- eksam
Eksamile pääsemise eelduseks on kõikide kontrolltööde sooritamine positiivsele hindele ning laboratoorsete tööde aruande arvestus. Eksam koosneb teoreetilisest osast.

2014: HE  

2013: HE  

2012: EI  

2011: EI  

2010: EI  

2009: EI  

2004: EA