Õppeaine 'Remont- ja rekonstrueerimistööd'

Aasta:   2009/2010    2010/2011    2011/2012    2012/2013    2013/2014    

• Mõisted
• Remonditööde eripära ning lähteandmete hankimine
• Uurimismeetodid ja seadmed
• Tarindite demontaaž ja hoonete lammutamine
• Kivimaterjali kahjustused
• Kivikonstruktsioonide kahjustused
• Betooni karboniseerumine ja armatuuri korrosioon
• Sisemine ja välimine betooni korrosioon
• Paneelmajad ja nende kahjustused
• Puitmajad ja nende kahjustused
• Vundamendid, nende kahjustused, tugevdamise ning toestamise viisid
• Niiskuskoormused vundamendile ning hüdroisoleerimise viisid
• Vahelaed, nende kahjustused ja renoveerimise viisid
• Katused, nende kahjustused ja renoveerimise viisid

Anda üliõpilasele ehitiste renoveerimisega seotud teadmised põhiliste ehitusmaterjalide (betoon, kivi, metall, puit, viimistlusmaterjalid), ehituskonstruktsioonide, piirdekonstruktsioonide
soojapidavuse, viimistlustööde või nimetatud aladel sagedamini esinevatest
kahjustustest ja taastusremondist. Õpetada tudengeid neid kahjustusi analüüsima ja pakkuma välja renoveerimislahendusi.
Aine edukaks läbimiseks peaks tudeng omama eelteadmisi füüsikas (ehitusfüüsika), keemias (materjalide keemia, materjalide teadus), ehituskonstruktsioonide alal (ehitusmehaanika, konstruktsioonide arvutus), ehitusmaterjalide ja ehitustehnoloogia alal, arhitektuuris jne.

Kursuse lõppedes üliõpilane
• Tunneb remont ja rekonstrueerimistöödega seotud mõisteid, nende tööde eripära ning teab kust ja milliseid lähteandmeid hankida.
• Teab põhilisi uurimismeetodeid ja seadmeid.
• Teab põhilisi kivi-, betoon- ja puitmaterjalidel ning konstruktsioonidel esinevaid kahjustuste liike.
• Oskab analüüsida nende kahjustuste tekkepõhjusi, mõju teistele konstruktsioonidele ning pakkuda välja renoveerimislahendused.

Aine on jaotatud loenguteks ja harjutustundideks. Loengutes võetakse läbi teoreetiline osa ja harjutustundides kinnistatakse seda praktiliste ülesannete lahendamisega. Loengud on igal nädalal (v.a. vahenädalal) kahe akadeemilise tunni kaupa. Kokku 24 loengut 12 õppenädala jooksul. Harjutustunde on ette nähtud kokku 16 akadeemilist tundi. Iga rühm käib kohal igal nädalal ühe akadeemilise tunni kaupa. Harjutustundides toimub praktiliste ülesannete lahendamine väiksemates rühmades. Kokku lahendatakse harjutustundides 6 ülesannet.

Õppevahendina on kasutusel valdavalt konspekt ja erinevad veebi viited. Iga teema juures on antud täiendava kirjanduse loend. Täiendava kirjanduse läbi lugemine on kursuse teema omandamisel oluline.

S. Käärid "Hoonete remont ja rekonstrueerimine" 1,2 ja 3. osa TTK, 2004, 156 lk.
K. Õiger loengukonspekt aines Ehitiste renoveerimine, 2003, 203 lk
L.Raado loengukonspekt aines "Korrosioonikaitse ehituses" 2005, 100 lk
T.Laur,L.Sasi,L.Osara "Eesti väikeelamute remondi käsiraamat", Kinnisvarahooldus 1998, 100lk
Erinevad perioodiliselt ilmuvad käsiraamtaud ja sarjad nagu "Oma Maja", "Ehitaja raamatukogu" ning "Ehitaja"

Aine arvestus on hindeline. Hindamisel kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist. Hindamise eelduseks on osavõtt harjutustundidest, kursusetöö ning protsessi jooksul toimunud õppija areng, mis väljendub vahepealsete kontrolltööde hinnetes ning õppeprotsessi lõpus teostatavas kokkuvõtvas hindamises. Hindamismeetoditeks on harjutustundide rühmatööd, kursusetöö, kontrolltöö ning eksam.
Harjutustunnis lahendatakse väiksemates rühmades praktilisi probleemülesandeid. Ülesande lahendused kannavad rühmad üksteisele ette, tuues välja nii plussid kui miinused.

Kursusetöö sooritatakse samuti rühmades. Tööd kaitstakse suuliselt kogu rühmaga, kus õppejõul on võimalus teadmisi kontrollida ka lisaküsimustega.

Aine jooksul sooritatakse maksimaalselt 3 kontrolltööd. Tööde hinded peavad olema positiivsed, vähemalt hindele „2“ sooritatud. Kui hinne ei ole positiivne, antakse üks võimalus seda ümber teha.

Kursuse lõpus on võimalik sooritada suuline eksam. Eksamil on 25 piletit, mis on koostatud kursuse materjali põhjal. Enne eksamit annab õppejõud kordamisküsimused eksamiks ette valmistamiseks. Ilma eksamit sooritamata on võimalik saavutada maksimaalsel hinne „4“ väga hea.
Alljärgnevalt hindamismeetodite tähtsuse osakaalud:

Komponent Osakaal punktides
1. Rühmatööd 6 tk. 6x5% =30%
2. Kursusetöö 30%
3. Kontrolltöö I 5%
4. Kontrolltöö II 10%
5. Kontrolltöö III 15%
5. Eksam 10%

KOKKU 100%
Hinne %
„1“ 51-60
„2“ 61-70 Minimaalne hinne aine eest
„3“ 71-80
„4“ 81-90
„5“ 91-100

2014: HE  

2013: HE  

2012: EI  

2011: EI  

2010: EI  

2009: EI  

2008: EI  

2007: EI  

2006: EI  

2005: EI  

2004: EI