Õppeaine 'Ehitusfüüsika'

Aasta:   2009/2010    2010/2011    2011/2012    2012/2013    2013/2014    

Põhinõuded sisekliimale, põhinõuded välispiiretele, ruumiõhu parameetrid, soojafüüsika põhimõisted (soojusvoog, soojusvool, soojajuhtivus, konvektsioon, soojakiirgus, sooja-erijuhtivus, soojusmahtuvus), külmasillad (temperatuuriindeks), piirde soojapidavus ja selle arvutamine (homogeenne ja mittehomogeenne), piirde temperatuuri- ja niiskusrežiim arvutamine, õhupidavus (filtratsioon), hoonete piirdekonstruktsioonide soojatehnilise kvaliteedi kontrollimise võimalused (termograafia).
Akustika põhimõisted, õhuheliisolatsioon, löögiheliisolatsioon. Müratõrje liikluses, ruumides, tehnosüsteemide müraohje. Loomulik ja kunstlik valgus.

Anda üliõpilasele teadmised hoones toimuvatest ehitusfüüsikalistest protsessidest. Tundes sisekliimale esitatavaid nõudeid, põhilisi soojus- ja niiskusleviku viise, välispiiretele esitatavaid nõudeid külmasildade ja õhupidavuses osas jne, rakendada kõnealuseid teadmisi ehitusfüüsika valdkonna projekteerimises, tuginedes kehtivatele rahvusvahelistele standarditele.
Hoone ehitamisel või renoveerimisel osata kasutada erinevaid ehitusfüüsikalisi mõõteseadmeid esilekerkivate probleemide lahendamiseks või ennetamiseks.
Aine edukaks läbimiseks peaks tudeng omama eelteadmisi ehitusmaterjalide, hoone osade ja füüsika vallas.

Kursuse lõppedes üliõpilane
• Tunneb ehitusfüüsikaga seotud põhimõisteid, nõudeid sisekliimale, põhilisi ehitusfüüsikalisi protsesse ning neid reguleerivaid nõudeid kehtivate standardite näol.
• Tunneb peamisi ehitusfüüsika mõõteseadmeid, programme ja omab baasteadmisi nende kasutamiseks.
• Oskab kavandada hooneid arvestades materjalide, konstruktsioonide soojajuhtivuse ja niiskustehnilisi omadusi.
• Omab baasteadmisi akustika ja müra valdkonnas.

Aine on jaotatud loenguteks ja harjutustundideks. Loengutes võetakse läbi teoreetiline osa ja harjutustundides kinnistatakse seda praktiliste ülesannete lahendamisega. Loengud on igal nädalal (v.a. vahenädalal) kolme akadeemilise tunni kaupa. Kokku 40 loengut 13 õppenädala jooksul. Harjutustunde on ette nähtud kokku 8 akadeemilist tundi. Iga rühm käib kohal igal nädalal ühe akadeemilise tunni kaupa. Harjutustundides toimub praktiliste ülesannete lahendamine. Üks harjutustund toimub ehitustehnoloogia laboris, kus termokaamera ja alarõhu seadme abil tuleb anda hinnang katselabori välispiirete tehnilisele seisundile.

Õppevahendina on kasutusel valdavalt konspekt ja erinevad veebi viited, mis on kättesaadavad TTK moodle e-õppe keskkonnas. Konspekt on jagatud 13 peatükiks. Iga peatüki juures on antud täiendava kirjanduse loend. Täiendava kirjanduse läbi lugemine on kursuse teema omandamisel oluline.

Info edastamiseks ja suhtlemiseks kasutatakse moodle keskkonna foorumit või tavakonsultatsiooni. Konsultatsiooni ajad on kättesaadavad TTK ÕIS-ist.

Reinpuu, R "Ehitusfüüsika" TTK, 2005, 44lk
Seppänen, O,M "Hoone sisekliima kujundamine" Tallinn, 1998, 269 lk
Ehituskonstruktori käsiraamat II, Ehitame 2002, lk 178
Björkholtz D "Lämpo ja Kosteus" Rakennustieto 1997, 150 lk
Siitanen U "Rakennusfysiikka" Rakennustieto 1996, 220 lk
ET-kartoteegid ja Standardid
ASHRAE teatmik "Fundamentals"
H.Hens "Building Physics"

Aine arvestus on hindeline. Hindamise eelduseks on osavõtt harjutustundidest, kursusetöö ning protsessi jooksul toimunud õppija areng, mis väljendub vahepealsete tunnikontrolltööde hinnetes ning õppeprotsessi lõpus teostatavas kokkuvõtvas hindamises. Hindamismeetoditeks on osalemine harjutustunnis, teadusartikli refereering, tunnikontrollid, kursusetöö ning eksam.
Harjutustunnis lahendatakse praktilisi probleemülesandeid. Harjutustundidest osavõttu arvestatakse lõpphinde kujundamisel
Kursusetöö sooritatakse individuaalselt. Töö esitatakse kirjalikult kas paberkandjal või Moodle keskkonnas. Kursusetöö on hindeline.
Aine jooksul sooritatakse määramata arv kordi tunnikontrolle. Tunnikontrolli toimumisest ette ei teatata. Tunnikontrolli tegemiseks antakse aega 15-20 minutit. Tunnikontrolli sooritamiseks võib kasutata abimaterjale. Tööde hinded peavad olema positiivsed, vähemalt hindele „2“ sooritatud. Kui hinne ei ole positiivne, antakse üks võimalus seda ümber teha.
Kursuse viimases loengus tuleb õppejõule esitada paberkandjal refereering vabalt valitud teadusartikli põhjal. Refereeringu avalikul ettekandmisel on üliõpilasel võimalik teenida lisapunkte, mis tõstab lõpphinnet. Refereeringu ettekanne ei ole kohustuslik.
Kursuse lõpus on võimalik sooritada suuline eksam. Eksamil on 25 piletit, mis on koostatud kursuse materjali põhjal. Ilma eksamit sooritamata on võimalik saavutada maksimaalsel hinne „4“ väga hea.
Alljärgnevalt hindamismeetodite tähtsuse osakaalud:
Komponent Osakaal punktides
1. Tunnikontroll 5 tk. 5x5% =25%
2. Kursusetöö 30%
3. Teadusartikli refereering 10%
4. Refereeringu ettekanne 10%
5. Osavõtt harjutustunnist 15%
5. Eksam 10%

Hinne %
„1“ 51-60
„2“ 61-70 Minimaalne hinne aine eest
„3“ 71-80
„4“ 81-90
„5“ 91-100

2014: HE  

2013: HE  

2012: EI  

2011: EI  

2010: EI  

2009: EI  

2008: EI  

2007: EI  

2006: EI  

2005: EI  

2004: EI