Õppeaine 'Keskkonnamõjude hindamine'

Aasta:   2020/2021    2021/2022    2022/2023    2023/2024    2024/2025    

Õiguslikud alused, kasutatavad terminid, informatsiooni allikad.
KMH praktika Eestis.
Alternatiivide püstitamine ja käsitlus, hindamise kriteeriumid, aruande ülesehitus. KMH erisused, keskkonnamõju strateegilise hindamise õiguslikud alused, kavade, strateegiate, programmide ja planeeringute liigitamine ja nendega kaasneva mõju hindamise vajaduse tuvastamine.

Üliõpilane orienteerub keskkonnamõjude hindamise protseduurides ja meetodites

Üliõpilane: 1) mõistab KMH ja KSH protsessi olemust; 2) tunneb KMH ja KSH protsessides kasutatavaid mõisteid, regulatsioone, juhendeid; 3) saab aru KMH ja KSH peamistest hindamise viisidest; 4) on kursis Eesti vabariigi KMH ja KSH vastavate praktikatega, sh detailselt ühe konkreetse KMH ja KSH juhtumiga.

Iseseisvat tööd teeb üliõpilane tutvudes kirjandusega (põhiliselt KMH juhendid),
heakskiidetud KMH/KSH-aruanded, üldistused (põhiliselt SEI-Tallinn) – valdavalt
elektroonilised allikad), seminari ettekande eeldusena on individuaalse tööna võimalik valida osalemiseks mõni KMH avalik arutelu või siis leida asjakohane KMH aruanne ja koostada selle baasil ülevaade, või rääkida oma KMH-alasest isiklikust töökogemusest, või leppida eraldi kokku uurimisteema. Kontroll toimub koos seminari esitluse või arvestuse sooritamisega.

Esitluse ja arvestuse osakaal lõpphinde kujunemisel on võrdne (5/5), tasakaalu korral määrab lõpphinde arvestus (ehk kui esitlus on 4 ja arvestus 5, on lõpphinne 5. Kui esitlus on 2 ja arvestus 5, on lõpphinne 4).

2020: KT  

2019: KT  

2018: KT  

2017: KT  

2016: KT  

2015: KT  

2014: KT  

2013: KT  

2012: KT  

2011: KT  

2010: KT  

2009: KT  

2008: TÖ  

2007: TÖ  

2006: TÖ  

2005: TÖ  

2004: TÖ