Õppekava: Rakendusarhitektuur 2011

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon

õppekava läbimine täies mahus, muuhulgas lõputöö koostamine ja kaitsmine

rakenduskõrgharidusõppe diplom

diplom, akadeemiline õiend ja ingliskeelne akadeemiline õiend

Rakenduskõrgharidusliku õppekava üldiseks eesmärgiks on üliõpilase ettevalmistamine valitud erialal töötamiseks. Õppekava alusainete moodulite ülesandeks on arendada üliõpilaste üldhariduslikku baasi ja sotsiaalset küpsust. Erialaste teadmiste ja oskuste omandamine toimub teoreetiliste ainete ja praktikumide kaudu ning praktikate sooritamisega töökeskkonnas.
Õppekava läbinud arhitekt võib töötada nii riiklikes kui erafirmades arhitekt-planeerijana, arhitekti abina, arhitekt-tehnikuna, projekteerijana; kohalikes omavalitsustes arhitekti, arhitekt-tehnikuna või ehitusnõunikuna ning täiendava erialase ettevalmistuse korral õppejõuna rakenduskõrgkoolis. Õppekava läbinu võib täiendada oma teadmisi magistriõppes ning pühenduda uurimis- ja teadustööle.

rakenduskõrgharidusõppe diplom

valikainete võimalus moodulite siseselt

magistriõppes

240 EAP õppekavast, millest teoreetiline õpe 189 EAP, praktikad 36 EAP, lõputöö 15 EAP

Õppekava täismahus läbinul on järgmised kompetentsused:
- kasutades omandatud teadmisi, oskab koostada nii esteetilistele kui ka tehnilistele nõuetele vastavaid projekte;
- omab süsteemset ülevaadet rakendusarhitektuuri eriala teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest, on võimeline neid kasutama kutsetöös;
- omab teadmisi kaunitest kunstidest kui arhitektuurse projekteerimise kvaliteedi mõjutajatest;
- oskab vaba käega väljendada arhitektuurset ideed;
- valdab kutsetööks vajalikke arvutiprogramme;
- tunneb projekteerimisprotsessiks vajalikke õigusakte;
- omab teadmisi kaasaja arhitektuuris ja linnaehituses toimuvatest protsessidest;
- on võimeline töötama meeskonnas;
- valdab tööks vajalikku suhtlusoskust ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat;
- on oma õppekeeles ja vähemalt ühes võõrkeeles võimeline erialaga seonduvaid probleeme suuliselt ja kirjalikult selgitama ning erialases arutelus osalema;
- on valmis aktiivselt osalema kodanikuühiskonnas ning suhtub sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse;
- oskab ühiskondlikke ja eetilisi aspekte arvestades hinnata erialase tegevuse rolli ja selle tagajärgi ühiskonnale;
- on iseseisvalt suuteline ennast erialaselt ja tööalaselt täiendama.

inglise keel või saksa keel või soome keel või vene keel