| Õppeaine |
| Ainekood |
MME188 |
| Õppeaine nimetus |
Tugevusõpetus |
| Ainepunkte |
3 EAP |
| Hindamisviis |
Eksam |
| Aineprogramm |
|
|
| Õppekava aine |
| Õppekava |
2019 TK |
| Õppeaasta |
2 |
| Semester |
Sügissemester |
| Aine tüüp |
Kohustuslik |
|
|
Aine koormused
|
| Loeng |
24 |
| Praktikum |
8 |
|
| Õppeaine sisu lühikirjeldus |
|---|
| Välisjõudude rakendamisel tekkiv kehade deformatsioon. Pinge. Elastse ja hapra materjali tugevus. Tegelikud pinged. Ohtlikud piirpinged. Lubatud pinged. Suhteline deformatsioon. Hooke'i seadus. Elastsusmoodul (Youngi moodul). Pikijõu ja pinge epüür. Surve ja muljumine. Tugevusarvutused tõmbel, survel ja muljumisel. Nihe (lõige). Vääne. Tugevusarvutused väändel. Paine. Normaalpingete jaotus paindel. Tugevusarvutused paindel. Ohtliku lõike määramine paindel. Inertsimoment. Tala läbipainde arvutamine. Tõmme koos väändega. Tõmme koos paindega. Vääne koos paindega. Varda stabiilsus (nõtke). Vahelduvad pingetsüklid. Materjalide väsimus. Väsimuspiir. Väsimuspiiri mõjutavad tegurid. Väsimustugevuse ohutusteguri määramine. Poissoni tegur. Kontakttugevus ja kontaktpinged. |
|
| Õppeaine üldeesmärgid |
|---|
| Kursuse eesmärk on konstruktsioonielementide tugevust ja deformeerumust selgitavate teadmiste andmine lihtsamate ehitiste ja masinate elementide (detailide) tugevuse, jäikuse, stabiilsuse ja väsimuse kohta. |
|
| Õppeaine õpiväljundid |
|---|
| Tugevusõpetuse õppe läbides omandavad üliõpilased üldised tugevuse ja jäikuse arvutamise alused ning praktilised juhised lihtsamate tüüpiliste konstruktsioonide projekteerimiseks ja olemasolevate konstruktsioonide vastupidavuse kontrollimiseks. |
|
| Õppeaine vormi kirjeldus |
|---|
| Nädalas keskmiselt 1,5 tundi loengut ja 0,5 harjutustundi konstruktsioonielementide tugevusarvutusteks. |
|
| Kirjandus |
|---|
1. Gordon, J.E. (1975). Miks me ei kuku läbi põranda. Tln: Valgus, lk 222.
2. Lemmergas, V. (1980). Tugevusõpetus. Tln: Eesti NSV Põllumajandusministeeriumi ja Juurutamise Valitsus, lk 92.
3. Stepin, P. Tugevusõpetus. Tln: Valgus, lk 376.
4. Frolov, M.I. (1990). Tehnitšeskaja mehanika. Moskva: Võsšaja škola, lk 352. |
|
| Hindamismeetodid |
|---|
| Kursuse vältel sooritavad üliõpilased pärast vastava loengumaterjali läbivõtmist sagedamini esinevate ja ohtlikemate deformatsioonide arvutamise kohta kokku neli ülesannet. Iga õigesti lahendatud ülesanne annab 20%. Ülejäänud 20% kujuneb üliõpilase tööde kaitsmisoskuse ja tunnist osavõtu põhjal. 90-100 % saavutanu saab hindeks 5 „suurepärane“, 80-89% saavutanu hindeks 4 „väga hea“, 70-79% saavutanu hindeks 3 „hea“, 60-69% saavutanu hindeks 2 „rahuldav“, 50-59% saavutanu hindeks 1 „kasin“ ja alla 50% saavutanu hindeks 0 „puudulik“. |
|
| Käimasolevad voorud |
|---|
| Tugevusõpetus KME31/41 |
| Tugevusõpetus KTK31/41 |
| Tugevusõpetus ME31/41 |
| Tugevusõpetus TK31/41 TK32/42 |
