|
Õppekava aineTeede hooldus ja korrashoid
| Õppeaine |
| Ainekood |
ERA364 |
| Õppeaine nimetus |
Teede hooldus ja korrashoid |
| Ainepunkte |
4 EAP |
| Hindamisviis |
Hindeline arvestus |
|
| Õppekava aine |
| Õppekava |
2013 FOR |
| Õppeaasta |
1 |
| Semester |
Sügissemester |
| Aine tüüp |
Valikuline |
|
|
Aine koormused
|
| Loeng |
24 |
|
| Õppeaine sisu lühikirjeldus |
|---|
Teehoiu mõiste, selle kavandamine. Teehoolduse rahastamine, teehooldustööd ja nende järelevalve. Teehoolduse korraldajad. Tegevusluba, selle taotlejale esitatavad nõuded, tegevusloa väljastamine,
muud sellealased toimingud. Teehoolduse dokumenteerimine. Defektide teke, nende olemus teedel, nende vältimine ja likvideerimine. Teedehooldus suveperioodil. Teede talihooldus. Mõisted ja nõuded talihoolduses. Ilmajaamad. Tee ja tänava talvine seisunditase, seisundinõuded. Seisunditaseme muutu. Lumi, kiilasjää teel. Selle eemaldamine.Lumekihi kriitiline paksus. Teerajatiste talvine seisunditase. Lume koristuse korraldus. Talitee, selle rajamine ja hooldus. Jäätee, liiklemine jääteel. Ehitus- ja omanikujärelevalve teehooldustöödel. |
|
| Õppeaine üldeesmärgid |
|---|
| Kursuse eesmärgiks on anda üliõpilasele ülevaade teede hooldusest kõikidest praktilistest ja õiguslikest aspektidest tervikliku seotud süsteemina |
|
| Õppeaine õpiväljundid |
|---|
| Kursuse omandamisel peab üliõpilane oskama orienteeruda teehooldusega seatud seadusandluses , oskama koostada erinevate lubade saamiseks vajalikke taotlusi, andma erialst nõu soovijatele. Omama teadmisi erinevate defektide tekkepõhjustest ja oskama neid likvideerida, teadma, kuidas sooritatakse teede suve- ja talihooldust. |
|
| Õppeaine vormi kirjeldus |
|---|
| Loengud, praktiline õpe, seminarid, referaat |
|
| Kirjandus |
|---|
Teeseadus ja TSM määrused;
Tee seiundinõuded, RTL 2005, 114, 1760;Teehoolde järelevalve juhend. kk 132, 27. 06. 2006;
Teehoiutööde dokumenteerimine ja tööde vastuvõtmine, kk 99. 08. 07. 2003. |
|
| Hindamismeetodid |
|---|
I hindamismeetod – kodune töö (referaat)
Kursuse jooksul lahendatakse iseseisvalt üks kodune töö ning koostatakse referaat, mis annab võimaluse õppijal iseseisvalt kinnistada õpitut ja valmistuda arvestuseks. Koduse töö esitamine ja arvestamine on eelduseks arvestusele pääsemiseks.
II hindamismeetod – arvestus
Õppeaine lõpliku hinde määrab kirjalik arvestus, millele pääsemise eelduseks on koduse töö referaadi esitamine ja arvestamine. Arvestus koosneb ülesannetest ja teooriast. Arvestuse ja referaadi hindamisel kasutatakse järgnevaid kriteeriume (rakendatakse iga ülesande/teema puhul eraldi):
Hinne “2”
Valemid: esineb üksikuid vigu
Arvutused: esineb arvutus- ja hooletusvigu
Joonis(ed): joonistes esineb vigu
Vormistus: ülesande ülesehitus on puudulik
Teooria: vastuseni jõudmine vajab suunamist
Hinne “3”
Valemid: esineb üksikuid hooletusvigu
Arvutused: esineb üksikuid arvutusvigu
Joonis(ed): joonistes esineb hooletusvigu
Vormistus: ülesande ülesehitus on nõuetekohane
Teooria: vastus on enam-vähem õige
Hinne “4”
Valemid: kõik valemid on õiged
Arvutused: esineb üksikuid hooletusvigu
Joonis(ed): joonis(ed) on põhimõtteliselt õiged
Vormistus: ülesande ülesehitus on nõuetekohane, arusaadav ja loogiline
Teooria: vastus on õige
Hinne “5”
Valemid: kõik valemid on õiged
Arvutused: kõik arvutused on õiged
Joonis(ed): joonis(ed) on vormistatud korrektselt ja on õige(d)
Vormistus: ülesande ülesehitus on nõuetekohane, arusaadav ja loogiline
Teooria: vastus tuleb lähtuvalt loogikast, on täiesti õige, arusaadav ja põhjalik |
|
| Käimasolevad voorud |
|---|
| Pole ühtegi |
| |
