|
Õppekava aineRakenduselektroonika
| Õppeaine |
| Ainekood |
MET246 |
| Õppeaine nimetus |
Rakenduselektroonika |
| Ainepunkte |
4 EAP |
| Hindamisviis |
Hindeline arvestus |
|
| Õppekava aine |
| Õppekava |
2012 ET |
| Õppeaasta |
3 |
| Semester |
Kevadsemester |
| Aine tüüp |
Valikuline |
|
| Õppeaine sisu lühikirjeldus |
|---|
VÕIMENDID. Võimendite liigitus, kasutamine automaatikas. Alalisvoolu võimendid, iseärasused. Operatsioonvõimendid, parameetrid, põhilülitused. Vahelduvvooluvõimendid,
impulssvõimendid, liigitus, iseärasused, parameetrid. Faasitundlikud võimendid.
KONTAKTIVABAD LÜLITID. Kontaktivabade lülitite ehitus ja tööpõhimõte, nende eelised ja puudused. Lülituselemendid. Kontaktivabade lülitite lülitusrežiimid, kasutusvaldkonnad ja
jahutus.
REGULAATORID JA STABILISAATORID. Pinge ja voolu reguleerimise võimalused ja meetodid. Analoog- ja impulssregulaatorid. Impulssreguleerimise sagedusmodulatsiooni ja laiusimpulss-modulatsiooni põhimõtted. Step-down ja step-up regulaatorid. Stabilisaator kui regulaatori variant. Türistor alalis-ja vahelduvpingelülitina. Meetodid garanteeritud võrgutoite saavutamiseks, UPS tööpõhimõte ja ehitus.
ALALDID. Alaldi tööpõhimõte, parameetrid, dioodide valik. Silufiltrid. Tüüritava alaldi tööpõhimõte. Kolmefaasilised alaldid, tööpõhimõte. Tüüritavad kolmefaasilised alaldid.
Türistoride juhtimine reguleeritavates alaldites.
VAHELDID. Võrguga sünkroniseeritud ja sõltumatud vaheldid. Alaldi muutumine vaheldiks. Autonoomsete vaheldite poolsild- ja sildlülitused.
SAGEDUSMUUNDURID. Sagedusmuundurite otstarve ja seos asünkroonmootorite kiiruse reguleerimisega. Sagedusmuundurite liigid. Ühe- ja kolmefaasilised alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundurid. Töö sisaldab tööstusliku sagedusmuunduri programmeerimise ja seadistamise.
OPTILISE SIDE PÕHIMÕTE. Optilise side komponendid, üldised tööpõhimõtted. Optilise side kasutamise eelised ja kasutusalad. |
|
| Õppeaine üldeesmärgid |
|---|
| Õppija teab ja tunneb elektroonikaseadmete tööpõhimõtteid ning kasutusalasid, oskab kasutada katalooge elektroonikaseadmete parameetrite väljaselgitamiseks ja ohutuid töövõtteid, koostada skeeme elektroonikaseadmete katsetamiseks, teha vajalike mõõtmisi seadmete töö kontrollimiseks ja seadistamiseks. |
|
| Õppeaine õpiväljundid |
|---|
Õppija teab ja tunneb:
1) võimendite, kontaktivabade lülitite, regulaatorite ja stabilisaatorite, UPS-ide, alaldite ja vaheldite, sagedusmuundurite ehitust, tööpõhimõtteid ning kasutusvaldkondi.
Õppija oskab:
1) selgitada elektroonikaseadmete tööpõhimõtteid ning kasutusalasid;
2) kasutada käsiraamatuid elektroonikakomponentide parameetrite väljaselgitamiseks;
3) koostada skeeme elektroonikaseadmete katsetamiseks, kasutades ohutuid töövõtteid;
4) teostada vajalike mõõtmisi seadmete töö kontrollimiseks ja seadistamiseks;
5) kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust;
6) organiseerida oma töökohta ja korralikult teostada praktilisi töid;
7) korrektselt vormistada praktiliste tööde tulemusi. |
|
| Õppeaine vormi kirjeldus |
|---|
| Loengud, kontrolltööd, praktilised tööd. |
|
| Hindamismeetodid |
|---|
Kursus lõppeb arvestusega, mille sooritamise eelduseks on positiivselt sooritatud kontrolltööd ja praktikumid. Kontrolltöödes tuleb vastata kirjalikele küsimustele loengumaterjali raames. Kursuse lõpphinne kujuneb tehtud kontrolltööde ja praktikumide hinnete keskmisena.
Aine on erialaaine, arvestus peab olema sooritatud vähemalt hindele "2". |
|
| Käimasolevad voorud |
|---|
| Pole ühtegi |
| |
