|
Õppekava aineElektriliste ja mitteelektriliste suuruste mõõtmine
| Õppeaine |
| Ainekood |
MET236 |
| Õppeaine nimetus |
Elektriliste ja mitteelektriliste suuruste mõõtmine |
| Ainepunkte |
4 EAP |
| Hindamisviis |
Hindeline arvestus |
|
| Õppekava aine |
| Õppekava |
2012 ET |
| Õppeaasta |
1 |
| Semester |
Kevadsemester |
| Aine tüüp |
Kohustuslik |
|
|
Aine koormused
|
| Loeng |
24 |
| Praktikum |
24 |
|
| Õppeaine sisu lühikirjeldus |
|---|
Metroloogia alused. Terminid ja definitsioonid. Elektriliste suuruste peamised mõõtühikud; Elektriliste suuruste mõõtmiste meetodid. Mõõtevigade klassifikatsioon ja mõõteriistade täpsusklassid. Mõõtevigade arvutamine. Mõõteriistade liigitus ja parameetrid. Elektromehaanilised mõõteriistad. Elektronmõõteriistad. Digitaalmõõteriistad. Elektrotehniliste mõõtevahendite taatlemine ja kalibreerimine, ülevaade riikliku järelevalve nõuetest. Elektriliste ja mitteelektriliste suuruste mõõtmine. Ülevaade arvutiga koostöötavatest mõõtesüsteemidest.
Automaatika mõõtmised: temperatuuri, rõhu, vooluhulga, nivoo, tiheduse, niiskuse ja viskoossuse mõõtmine. Lähedusandurid, kontaktandurid. |
|
| Õppeaine üldeesmärgid |
|---|
| Kursuse lõpetanu tunneb elektriliste ja mitteelektriliste suuruste olulisemaid mõõtühikuid, erinevaid elektrimõõteriistu ja nende kasutusala, mõõteriistade parameetreid ja liigitust, põhiliste elektriliste suuruste mõõtmisi, mõõteriistade skaaladel kasutatavaid tingmärke, mõõtevigade klassifikatsiooni ja mõõteriistade täpsusklasse, elektrotehniliste mõõtevahendite taatlemise ja kalibreerimise nõudeid. Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb automaatikas kasutatavaid andurite ja mõõteseadmete konstruktsioone, tööpõhimõtteid, parameetreid ja kasutusalasid. |
|
| Õppeaine õpiväljundid |
|---|
Õppija teab ja tunneb:
1) elektriliste suuruste olulisemaid mõõtühikuid;
2) erinevaid elektrimõõteriistu ja nende kasutusala;
3) mõõteriistade parameetreid ja liigitust;
4) põhiliste elektriliste suuruste mõõtmist;
5) mõõteriistade skaaladel kasutatavaid tingmärke;
6) mõõtevigade klassifikatsiooni ja mõõteriistade täpsusklasse;
7) elektrotehniliste mõõtevahendite taatlemise ja kalibreerimise nõudeid;
8) automaatikas kasutatavaid andurite ja mõõteseadmete konstruktsioone, tööpõhimõtteid, parameetreid ja kasutusalasid.
Õppija oskab:
1) valida sobivat mõõteriista elektriliste suuruste mõõtmiseks;
2) järgida ohutustehnika nõudeid praktiliste tööde tegemisel;
3) mõõta elektrilisi suurusi, näiteks voolutugevust, pinget, võimsust, energiat;
4) määrata mõõtesuuruste väärtusi;
5) objektiivselt hinnata mõõtmistulemusi;
6) teisendada elektrilisi mõõtühikuid;
7) kasutada vastavat õppe- ja teatmekirjandust;
8) valida õiged andurid ja mõõtevahendid tehniliste protsesside põhjal;
9) koostada mõõteskeemi;
10) teha parameetrite mõõtmist ja hinnata objektiivselt mõõtetulemusi;
11) täita tööohutusnõudeid mõõtmistel. |
|
| Kirjandus |
|---|
| Loengud, kontrolltööd, praktikumid. |
|
| Hindamismeetodid |
|---|
Kursus lõppeb eksamiga, mille sooritamise eelduseks on positiivselt sooritatud kontrolltööd ja praktikumid. Eksamil tuleb vastata kirjalikele küsimustele loengumaterjali raames. Kursuse lõpphinne kujuneb sooritatud eksami, tehtud kontrolltööde ja praktikumide hinnete keskmisena.
Aine on erialaaine, eksam peab olema sooritatud vähemalt hindele "2". |
|
| Käimasolevad voorud |
|---|
| Pole ühtegi |
| |
