|
Õppekava aineVärvusõpetus
| Õppeaine |
| Ainekood |
ÕMO004 |
| Õppeaine nimetus |
Värvusõpetus |
| Ainepunkte |
2 EAP |
| Hindamisviis |
Hindeline arvestus |
|
| Õppekava aine |
| Õppekava |
2009 TD |
| Õppeaasta |
1 |
| Semester |
Sügissemester |
| Aine tüüp |
Kohustuslik |
|
|
Aine koormused
|
| Loeng |
10 |
| Praktikum |
14 |
|
| Õppeaine sisu lühikirjeldus |
|---|
| Värvusõpetuse ajalugu ja alused. Vikerkaar - spektrivärvid, värviring - põhivärvid, kontrastid ja harmooniad. Värvide tähendus ja kasutamine rõivastuses ning ruumis. Värvid rõivastusstiilides. Värvianalüüs. |
|
| Õppeaine üldeesmärgid |
|---|
| Aine Disaini moodulist. Kursuse eesmärgiks on teadmiste andmine värvide kasutamisest ja tähendusest. Arendada üliõpilase värvimeelt ja värvitaju. Anda juhiseid kuidas orienteeruda värvi- ja rõivastuse probleemides. |
|
| Õppeaine õpiväljundid |
|---|
| Kursuse läbinud üliõpilane oskab vailda värve rõivakollektsioonide loomisel, tunneb nende tähendust, harmooniat ja koosmõju. |
|
| Õppeaine vormi kirjeldus |
|---|
| Loeng, labor ja iseseisev praktilinetöö. |
|
| Kirjandus |
|---|
1. Kummel, U., Tihase, K. (1978). Disain. Tln: Valgus, 151 lk.
2. Niiberg, T. (2003). Värvide maailm. Tln: Maalehe Raamat, 160 lk.
3. Remmel, A. (1983). Värvusõpetuse metoodika alused. Tln:
4. Tammert, M. (2002). Värviõpetus teoorias. Tln: Aimwell, 128 lk.
5. Tammert, M. (2006). Värviõpetus. Tln: Aimwell, 207 lk.
6. Uiga,S. (2002). Inimene värvilises maailmas Tln: Angestel, 146 lk.
7. Verner-Bonds, L. (2003). Värviteraapia. Tln: Egmont Estonia, 64 lk.
8. Itten, J. (1997). The Elements of color. London: Chapman Hall. 95 lk.
9. Coвременная Энциклопедия. Moда и Стиль. (2002). Mockвa: Аванта+, 482 lk. |
|
| Käimasolevad voorud |
|---|
| Pole ühtegi |
| |
