|
Õppekava aineHüdraulika ja pneumaatika
| Õppeaine |
| Ainekood |
MTA026 |
| Õppeaine nimetus |
Hüdraulika ja pneumaatika |
| Ainepunkte |
3 EAP |
| Hindamisviis |
Hindeline arvestus |
|
| Õppekava aine |
| Õppekava |
2007 RA |
| Õppeaasta |
3 |
| Semester |
Sügissemester |
| Aine tüüp |
Valikuline |
|
|
Aine koormused
|
| Loeng |
16 |
| Praktikum |
16 |
|
| Õppeaine sisu lühikirjeldus |
|---|
1. Hüdroajami iseloomustus. Ajami komponendid. Ajami kasuteguri mõiste.
2. Jõu ülekanne vedelikus. Hüdrostaatiline rõhk. Rõhujõud. Hüdrovõimendi. Torude arvutus
3. Vedelike voolamine. Vooluhulk. Takistused vedelike voolamisel.Rõhukadu.
Energeetiline tasakaal voolavas vedelikus.
4. Vedeliku vool avast ja düüsist.
5, Töövedelikud, liigitus ja nõuded. Vedelike filtreerimine, filtermaterjalid. Filtri paigutus süsteemis
6. Pumbad. Pumpade liigitus ja nõuded. Pumpade ehitus
7. Rõhuga juhitavad klapid: kaitse-, reduktsiooni- ja sekventsklapid. Rõhulüliti.
8. Vooluklapid: vastuklapp, drossel, vooluregulaator.
9.Jaotid: liigitus, tähistamine, juhtimine.
10. Hüdraulilised täiturid: silindrid, mootorid
11.Muud h-süsteemi elemendid: paagid, torud, liitmikud
12. Pneumosüsteemi komponendid: kompressorid, veeeraldaja, resssiiver, torustikud, vaakumgeneraator jne. |
|
| Õppeaine üldeesmärgid |
|---|
Aine LI ja AT õppekava
Kursuse eesmärgiks on anda üliõpilastele vajalikke teadmisi hüdro- ja pneumoajami kasutusvaldkonna, nende komponentide otstarbe ja ehituse kohta koos vastava teoreetilise taustaga. |
|
| Õppeaine õpiväljundid |
|---|
| Kursuse läbimise järel tunnevad ja teavad üliõpilsed hüdro- ja pneumoajami kasutamise põhimõtteid ja nendes kasutatavate komponentide rakendamist. Tunnevad vastavate ajamite rakendamisega seotud üld- ja ohutusnõudeid. |
|
| Õppeaine vormi kirjeldus |
|---|
Teoreetiline õpe: kontakttunnid 24 tundi -loengud, harjutused
iseseisev õpe: harjutusülesanded, teoreetiline õpe.
Praktikum: Pneumaatikakomponendid ja nende rakendamine:
1. jaotid
2. Pneumaatilised asendiandurid.
3. Süsteemi omatarbe rõhk. 4. Pneumosüsteemi automaatikakomponendid. 5. Silindrite juhtimine vahelduval režiimil. 6. Silindri juhtimine kontaktlülituste teel. 7. Silindri juhtimine releelülituste teel. 8. Elektrilised asendiandurid. 9. Elektriliste aegreleede ksutamine silindri juhtimisel. 9. Silindri juhtimine rõhurelee abil. |
|
| Kirjandus |
|---|
R. Soots Hüdraulika ja hüdroseadmed 2001
R. Soots Pneumaatika ja pneumoseadmed 2007
R. Soots Hüdraulika ja pneumaatika praktilised tööd ja iseseisva töö ülesanded
A. Maastik jt Hüdraulika ja pumbad 1995 |
|
| Käimasolevad voorud |
|---|
| Pole ühtegi |
| |
