Tallinna Tehnikakõrgkool
Logi sisse

Õppekava aine

Maa- ja keskkonnaõigus

Õppeaine
Ainekood ATÖ426
Õppeaine nimetus Maa- ja keskkonnaõigus
Ainepunkte 6 EAP
Hindamisviis Hindeline arvestus
Aineprogramm
Õppekava aine
Õppekava 2017 KT
Õppeaasta 2
Semester Sügissemester
Aine tüüp Kohustuslik
Aine koormused
Loeng 64
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Ülevaade õigussüsteemist. Eesti õiguse ja rahvusvahelise õiguse osakaal. Euroopa õigus. Keskkonnaõiguse ja maaõiguse omavaheline suhe, ajalugu. Arhus'i konventsioon. Keskkonnaõiguse printsiibid, mõisted, kohustused. Keskkonnaväärtus. Isikud, asjad, kinnisomand ehk maa. Keskkonna-alased Riigikohtu lahendid.
Bioloogiline mitmekesisus. Rio konventsioon. Looduskaitse. Veekeskkond: Joogivesi, heitvesi, merevesi. Välisõhk, õhusaaste, kiirgused. Keskkonnatasud. Keskkonnavastutus. Jäätmed, s.h ohtlikud jäätmed. Pakend. Radioaktiivsed jäätmed. Maapõu: maavarad ja kaevandamine. Jahindus, kalandus. Metsandus, põllumajandus. Keskkonnamõjud, järelevalve ja seire. Keskkonnaload.
Asjaõigus. Kinnistusraamat. Piiratud asjaõigused. Naabrusõigused. Ruumiline planeerimine. Ehitus. Maakorraldus. Maakataster. Maa hindamine. Maareform.
Õppeaine üldeesmärgid
Aine eesmärgiks on tutvustada nii Eesti kui Euroopa Liidu maa- ja keskkonnaõiguse valdkonda; vaadelda maa kui kinnisvara erinevust teistest valdkondadest ja selle kasutusega seotud õiguslikke probleeme. Anda ülevaade Eesti, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õiguse keskkonnaõiguse allikatest ja tutvustada põhiprintsiipe ning peamisi reguleerimisvahendeid.
Õppeaine õpiväljundid
Tunneb Eesti, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õiguse maa- ja keskkonnaõiguse valdkonda ja selle kasutamisega seotud võimalusi. Saab aru maa kui kinnisomandi erinevusest võrreldes teiste keskkonnaõiguse teemadega: vee, õhu ja elusloodusega. Valdab maa- ja keskkonnaõiguse mõisteid ja teab põhilisi printsiipe. Orienteerub valdkondlikes seadusandlikes aktides ja keskkonnakaitse küsimustes.
Õppeaine vormi kirjeldus
Loeng, seminar, iseseisev töö. Eesti, EL ja rahvusvahelise seadusandluse analüüs.
Kirjandus
Veinla, H. Sissejuhatus keskkonnaõigusesse. Kirjastus JUURA, 1998;
Veinla, H. Keskkonnaõigus. Kirjastus JUURA, 2005;
Lopman, E., Relve, K., Triipan, M., Veinla, H. Keskkonnaõigus. Kirjastus JUURA, 2016;
Grünberg, E. Lass, J. Paju, M. Maaõigus. Näidised ja kommantaarid. Käsiraamatute Kirjastus, 2002;
Aasmäe, V. Kinnisvaraomaniku ABC. Eesti Entsüklopeediakirjastus 1999.
http://www.k6k.ee/keskkonnaigus/materjalid
http://www.envir.ee/et
http://www.agri.ee/pohivaldkonnad/
http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine
http://www.mkm.ee/ehitus-ja-elamuosakond/
https://www.riigiteataja.ee/
http://www.nc.ee/
http://www.keskkonnaamet.ee/
http://www.keskkonnainfo.ee/
http://www.bioneer.ee/
http://www.eea.europa.eu/et/themes
http://www.maaamet.ee/
http://geoportaal.maaamet.ee/
Hindamismeetodid
Ainekursuse läbimiseks tuleb sooritada kolm kontrolltööd ja teha kolm individuaalset tööd. Kuuest hindest kokku moodustub kursuse koondhinne.
Esimene kontrolltöö on üldise õigussüsteemi ning maa- ja keskkonnaõiguse üldosa kohta.
Teine kontrolltöö käsitleb keskkonnaõiguse eriosa.
Kolmas töö on maaõigusest.
Kodutöödeks on referaat teemal "Arhusi konventsioon", ühe Riigikohtu lahendi analüüs ja essee teemal "Maakasutus ja keskkond".
Käimasolevad voorud
Maa- ja keskkonnaõigus KT31/41
eten