| Õppeaine |
| Ainekood |
HKE100 |
| Õppeaine nimetus |
Teadusfilosoofia alused |
| Ainepunkte |
3 EAP |
| Hindamisviis |
Arvestus |
|
| Õppekava aine |
| Õppekava |
2010 KT |
| Õppeaasta |
1 |
| Semester |
Kevadsemester |
| Aine tüüp |
Kohustuslik |
|
|
Aine koormused
|
| Loeng |
16 |
| Praktikum |
16 |
|
| Õppeaine sisu lühikirjeldus |
|---|
Õppeaine teemad jagunevad kolmeks:
# Filosoofia (ja konkreetsemalt teadusfilosoofia) üldine tutuvustus;
# Teadlaste poolt kasutatavad mõisted, mida teadusfilosoofias analüüsitakse;
# Teadusajaloolaste ja teadussotsioloogide nägemus ühiskonna mõjust teadlastele ja teadustöö tulemustele. |
|
| Õppeaine üldeesmärgid |
|---|
| Aine eesmärgiks on, et üliõpilane omandaks elementaarsed filosoofilise arutluse oskused, eristaks kaasaegse teadusfilosoofia ja tehnikafilosoofia küsimusi muudest küsimustest ja kujundaks välja isiklikud argumenteeritud vastused nimetatud küsimustele. |
|
| Õppeaine õpiväljundid |
|---|
• eristab filosoofiat muudest inimlikest maailmakäsitluse viisidest;
• eristab teadusfilosoofiat ja tehnikafilosoofiat muudest filosoofia harudest ja muudest teadus- ja tehnika uuringutest;
• analüüsib põhilisi teaduse ja tehnikaga seotud mõisteid ja oskab tuua näiteid teaduse ja tehnika ajaloost;
• tõendab teadusajaloo ja teadussotsioloogia tähtsust teaduse ja tehnika mõistmisel;
• tõendab ühiskonna mõju teaduslikule tegevusele ja selle tulemustele;
• vastab lihtsamatele küsimustele (võõrkeelse) primaarse filosoofilise teksti kohta;
• väärtustab filosoofilist arutlust ja selle tulemusi; |
|
| Õppeaine vormi kirjeldus |
|---|
| Loengud, seminarid, iseseisev töö kirjandusega. |
|
| Kirjandus |
|---|
Chalmers,A.F. 1998. Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks: arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest. Tartu.
Th.S.
Kuhn,Th.S. 2003. Teadusrevolutsioonide struktuur. Tartu.
Sismondo, Sergio 2008. "Sissejuhatus teaduse ja tehnika uuringutesse". |
|
| Hindamismeetodid |
|---|
Hindamine: Hindamine on arvestuslik ehk lõplikuks tulemuseks saab üks kolmest: arvestatud/ mitte-arvestatud/ mitte-ilmunud. Arvestatud saab üliõpilane, kellel on ettenäidata 78 tunni jagu tööd. Töötundide arvestus käib järgnevalt:
• iga osaletud auditoorse tunni eest 1 tund. Kohal olemine ei ole kohustuslik, kuid töötundidega tasustatav. Kokku on võimalik sellisel moel saada maksimaalselt 20 tundi.
• iga esitatud korrektse tunnitöö eest 2 tundi. Auditoorsetes tundides on võimalik vastata kirjalikult ~5 küsimusele parasjagu räägitava teema kohta. Kokku on võimalik sellisel moel saada maksimaalselt 20 tundi.
• referaatide, esseede, ülesannete, kokkuvõtete jms. esitamine. On võimalik oma huvidest lähtuvalt valida, kuid ma pakun ka omalt poolt täpsemaid ülesandeid välja. Tundide arvestuse valem on järgev: ülesande vms. sooritamiseks loetud emakeelse teksti puhul 8 lehekülge = 1 tund; võõrkeelse teksti puhul 3 lehekülge = 1 tund; ülesande kirjutamise ja vormistamise puhul 1 lehekülg = 1 tund. Näiteks kui te kirjutate 30 leheküljelisest ingliskeelsest tekstist 3 leheküljelise referaadi, siis saab kirja 13 tundi. |
|
| E-kursus(t)e nimi Moodle õpikeskkonnas (http://ekool.tktk.ee) |
|---|
| Teadusfilosoofia alused - Priit Pärnapuu |
|
| Asendusained |
| HKE075
Teaduse ja poliitika filosoofia |
|
| Käimasolevad voorud |
|---|
| Pole ühtegi |
