| Õppeaine |
| Ainekood |
ERA073 |
| Õppeaine nimetus |
Geodeetilise mõõdistamise ajalugu |
| Ainepunkte |
2 EAP |
| Hindamisviis |
Hindeline arvestus |
|
| Õppekava aine |
| Õppekava |
2010 GI |
| Õppeaasta |
2 |
| Semester |
Kevadsemester |
| Aine tüüp |
Kohustuslik |
|
|
Aine koormused
|
| Loeng |
24 |
|
| Õppeaine sisu lühikirjeldus |
| Sissejuhatus, mõõtühikud geodeesias. Maamõõtmine ja kaardistamine antiikajast 17. sajandini. Geodeesiainstrumentide ja meetodite areng alates 17. sajandist. Geodeesiateadus 18.-19. sajanditel. Geodeetilised- ja kaardistustööd Eestis 17. sajandist 20. sajandi alguseni. Geodeesiateadus 19. sajandi lõpust Teise maailmasõjani. Geodeetilised ja kaardistuse tööd Eesti Vabariigis aastail 1918-1940. Geodeesia areng pärast Teist maailmasõda. Geodeesia ja kaardistamine Eestis pärast Teist maailmasõda. |
|
| Õppeaine üldeesmärgid |
| Kursuse eesmärgiks on anda üliõpilastele teadmised geodeesia ja kartograafia arengust antiikajast tänapäevani. Tähelepanu on pööratud Eesti geodeesia ja kartograafia ajaloole |
|
| Õppeaine õpiväljundid |
| Üliõpilane teab põhiliste geodeetiliste instrumentide kujunemislugu, tunneb kartograafia ajalugu ning oskab lahti mõtestada olulisi geodeetilisi mõõtmisi antiikajast tänapäevani, tunneb geodeesiateadlasi läbi aegade |
|
| Õppeaine vormi kirjeldus |
| Loengud, seminarid, iseseisev töö |
|
| Kirjandus |
| I. Treikelder, R. Ranne. Loengukonspekt |
|
| Hindamismeetodid |
| Õppeaine atesteerimiseks peab üliõpilane koostama referaadi ja selle ette kandma. Peale seda on üliõpilane lubatud arvestusele, mis koosneb testist. Peale arvestuse positiivset sooritust (hinne vähemalt "1", kasin) loetakse õppeaine sooritatuks. |
|
| Käimasolevad voorud |
| Pole ühtegi |