|
Õppekava aineMasinaehitustehnoloogia alused
| Õppeaine |
| Ainekood |
TME005 |
| Õppeaine nimetus |
Masinaehitustehnoloogia alused |
| Ainepunkte |
6 EAP |
| Hindamisviis |
Hindeline arvestus |
| Aineprogramm |
|
|
| Õppekava aine |
| Õppekava |
2019 ME |
| Õppeaasta |
1 |
| Semester |
Sügissemester |
| Aine tüüp |
Kohustuslik |
|
|
Aine koormused
|
| Loeng |
24 |
| Praktikum |
40 |
|
| Õppeaine üldeesmärgid |
|---|
Aine masinaehituse õppekava põhiõppe moodulist.
Masinaehitustehnoloogia aluste õppeaine eesmärgiks on masinaehituse üldiste
alusteadmiste, materjalide ja tehnoloogiliste protsesside tundmaõppimine ja
omandamine nii praktiliste- ja laboritööde kui ka teoreetilise õppeprotsessi käigus.
Õppetöö jooksul toimub lihtsamate mehaaniliste sõlmede praktiline valmistamine
tehniliste jooniste järgi vastavalt tehnilise mõõtmise standarditele, järgides
tehnoloogilise protsessi põhimõtteid. Õppijad tutvuvad tolerantside ja pindade
töötlemise põhimõtetega. Toimub materjalide mehaaniliste omadustega teoreetiline ja
praktiline tutvumine. Teostatakse materjalide kõvaduse, löögisitkuse, tõmbetugevuse ja
elastsuspiiri mõõtmine erinevate seadmetega ning nende operatsioonide teostamisega
kaasnevad arvutused. Teraste kõvaduste mõõtmiste kontekstis teostatakse praktiliselt
termilise töötlemise põhioperatsioonid karastamise ja noolutamise näol. |
|
| Õppeaine õpiväljundid |
|---|
Õppeaine läbinud üliõpilane on võimeline praktiliselt käsitsema tehnomaterjalide
töötlemisel kasutatavaid tööriistu ja tehnoloogiaid. Saab aru tehnoloogilise protsessi
olemusest. Oskab praktiliselt kasutada tehnilise mõõtmise võtteid vastavalt EN ISO
2768 standardi täpsusklassidele. Saab aru tehnilise mõõtmise ja tolerantside olemusest.
Suudab kavandada ja läbi viia vajalikke materjalide mehaaniliste omaduste katseid,
suudab määrata metallide kõvadust Rockvelli, Vickersi ja Brinelli meetoditega, oskab
vastava seadmega määrata materjalide voolavuspiiri ja tõmbetugevust ning suudab
teostada arvutusi etteantud valemite järgi. Suudab lugeda lihtsamaid tehnilisi jooniseid
ja on võimeline koostama lihtsamate detailide ja sõlmede valmistamise tehnoloogiaid
kasutades materjalidena mittelegeer-, madallegeer- või kõrglegeerteraseid. |
|
| Õppeaine vormi kirjeldus |
|---|
| Loeng, seminarid, praktikum. |
|
| Kirjandus |
|---|
P. Kulu, E. Hendre. Mehaanikainseneri käsiraamat. Tln.TTÜ Kirjastus,2012, 497 lk.
P. Kulu, J. Kübarsepp, A. Laansoo, J. Pirso, L. Valdma. Metalliõpetus ja metallide
tehnoloogia. II Metallide tehnoloogia. Tln. TTÜ Kirjastus, 2002, 380 lk.
P. Kulu. Terased ja malmid. Eesti välismajanduse teataja 1993
N. Kropivnitski Lukksepatööd. Tln. Valgus 1979
Õppejõu poolt koostatud ja valitud muu materjal. |
|
| Hindamismeetodid |
|---|
Hindamisel kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist. Hindamise eelduseks on
osavõtt praktikumist ja laboritöödest ning protsessi jooksul toimunud õppija areng, mis
väljendub vahepealsete praktiliste tööde kvaliteedi- ja tasemehinnetes ning õppeprotsessi
lõpus teostatavas kokkuvõtvas hindamises. Hindamismeetoditeks on praktilised tööd ja
analüüs. Kirjalikult esitatakse materjalide kõvadusmõõtmiste ja elastsus- ning
tugevusmõõtmiste arvutuskäigud.
Hindamismeetodid ja väljundite saavutatuse taseme kirjeldus |
|
| Käimasolevad voorud |
|---|
| Masinaehitustehnoloogia alused KME11/21 |
| Masinaehitustehnoloogia alused ME11/21 |
| |
