Tallinna Tehnikakõrgkool
Logi sisse

Õppekava aine

Hüdro- ja pneumoseadmed

Õppeaine
Ainekood MTA028
Õppeaine nimetus Hüdro- ja pneumoseadmed
Ainepunkte 4 EAP
Hindamisviis Hindeline arvestus
Õppekava aine
Õppekava 2006 MI
Õppeaasta 2
Semester Sügissemester
Aine tüüp Kohustuslik
Aine koormused
Loeng 32
Praktikum 16
Õppeaine sisu lühikirjeldus
1. Hüdroajami iseloomustus. Ajami komponendid. Ajami kasuteguri mõiste.
2. Jõu ülekanne vedelikus. Hüdrostaatiline rõhk. Rõhujõud. Hüdrovõimendi. Torude arvutus
3. Vedelike voolamine. Vooluhulk. Takistused vedelike voolamisel.Rõhukadu.
Energeetiline tasakaal voolavas vedelikus.
4. Vedeliku vool avast ja düüsist.
5, Töövedelikud, liigitus ja nõuded. Vedelike filtreerimine, filtermaterjalid. Filtri paigutus süsteemis
6. Pumbad. Pumpade liigitus ja nõuded. Pumpade ehitus
7. Rõhuga juhitavad klapid: kaitse-, reduktsiooni- ja sekventsklapid. Rõhulüliti.
8. Vooluklapid: vastuklapp, drossel, vooluregulaator.
9.Jaotid: liigitus, tähistamine, juhtimine.
10. Hüdraulilised täiturid: silindrid, mootorid
11.Muud h-süsteemi elemendid: paagid, torud, liitmikud
12. Pneumosüsteemi komponendid: kompressorid, veeeraldaja, resssiiver, torustikud, vaakumgeneraator jne.
Õppeaine üldeesmärgid
Aine MI õppekavas
Kursuse eesmärgiks on anda üliõpilastele vajalikke teadmisi hüdro- ja pneumoajami kasutusvaldkonna, nende komponentide otstarbe ja ehituse kohta koos vastava teoreetilise taustaga.
Hüdro- ja pneumoajami rakendamine masinaehituses
Õppeaine õpiväljundid
Kursuse läbimise järel tunnevad ja teavad üliõpilsed hüdro- ja pneumoajami kasutamise põhimõtteid ja nendes kasutatavate komponentide rakendamist. Tunnevad vastavate ajamite rakendamisega seotud üld- ja ohutusnõudeid.
Õppeaine vormi kirjeldus
Teoreetiline õpe: kontakttunnid 32 tundi -loengud, harjutused
iseseisev õpe: harjutusülesanded, teoreetiline õpe.

Praktikum: Pneumaatikakomponendid ja nende rakendamine:
1. jaotid
2. Pneumaatilised asendiandurid.
3. Süsteemi omatarbe rõhk. 4. Pneumosüsteemi automaatikakomponendid. 5. Silindrite juhtimine vahelduval režiimil. 6. Silindri juhtimine kontaktlülituste teel. 7. Silindri juhtimine releelülituste teel. 8. Elektrilised asendiandurid. 9. Elektriliste aegreleede ksutamine silindri juhtimisel. 9. Silindri juhtimine rõhurelee abil.
Kirjandus
1. Soots, R. (2001). Hüdraulika ja hüdroseadmed. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool
2. Soots, R. (2007). Pneumaatika ja pneumoseadmed. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool
3. Soots, R. (1995). Hüdraulika ja pneumaatika praktilised tööd ja iseseisva töö ülesanded. Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool
4. Maastik, A., jt. (1995). Hüdraulika ja pumbad.
Käimasolevad voorud
Pole ühtegi
eten