|
Õppekava aineMasinaelemendid
| Õppeaine |
| Ainekood |
MME291 |
| Õppeaine nimetus |
Masinaelemendid |
| Ainepunkte |
3 EAP |
| Hindamisviis |
Hindeline arvestus |
| Aineprogramm |
|
|
| Õppekava aine |
| Õppekava |
2017 AT |
| Õppeaasta |
2 |
| Semester |
Sügissemester |
| Aine tüüp |
Kohustuslik |
|
|
Aine koormused
|
| Loeng |
32 |
| Praktikum |
8 |
|
| Õppeaine sisu lühikirjeldus |
|---|
| Masinate liigitus. Masinate ajalugu. Põhinõuded masinatele ja tema detailidele. Võllide ja telgede kuju konstrueerimine. Liist- ja soonliited. Pinguga liited. Liugelaagrid. Veerelaagrid. Veerelaagrite valik. Pöörlemisliikumisega ülekannete liigitus ja tähtsus. Kinemaatilised ja jõusuhted ülekandemehhanismides. Mitmeastmelise ülekande ülekandearv ja kasutegur. Hammasülekannete liigid. Evolventhambumine. Kald- ja noolhammastega rattad. Koonusülekanne. Hammasrataste materjalid. Hammaste rivist väljamineku põhjused. Hammaste arvutus kontakt- ja paindetugevusele. Tiguülekanne. Tööprotsessi iseärasused ja kasutegur. Tiguülekande arvutus. Kettülekande iseärasused ja kasutamine. Ajamikettide ja ketirataste valik. Hammasrihmülekanne. Hõõrdülekannete tähtsus ja tööprotsessi iseärasused. Rihmülekande ehitus ja ajamirihmade liigid. Lamerihmülekanne. Kiilrihmülekanne. Rihma libisemine. Rihmülekande veovõime arvutus. Keermesliited. Keermesliidete arvutus. Keevisliited. Liimliited. Sidurite tähtsus ja liigitus. Püsisidurid. Lülitatavad sidurid. Variaatorid. Reduktorid. Reduktorite põhitüübid. Mootorreduktorid. |
|
| Õppeaine üldeesmärgid |
|---|
| Kursuse eesmärk on masinaehitusalaste teadmiste andmine peaaegu kõikides masinates esinevate ja ühesuguseid neile ette nähtud ülesandeid täitvate väga tüüpiliste detailide ja lihtsamate koostude tähtsuse, liigituse, konstruktsiooni, tööprotsessi iseärasuste, materjalide, rivist väljamineku peapõhjuste ja arvutuse kohta. |
|
| Õppeaine õpiväljundid |
|---|
| Masinaelementide õppe läbides omandavad üliõpilased tehnomaterjalides, tugevusõpetuses ja mõnedes teistes ainetes omandatud teadmistele tuginedes üldmasinaelementide arvutusmeetodide ja arvutusskeemide põhialused ning ratsionaalse konstrueerimise põhimõtted, mis on vajalikud järgnevate erialaainete läbivõtmisel. |
|
| Õppeaine vormi kirjeldus |
|---|
| Nädalas keskmiselt 2 tundi loengut ja 0,5 harjutustundi masinaelementide projekteerimises. |
|
| Kirjandus |
|---|
1. Rakendusmehaanika. Koostanud Kleis I. Tln, Valgus, 1984, 424 lk.
2. Tiidemann T. Masinaelemendid I. Tln, TTÜ, 1994, 238 lk.
3. Фролов М. И. Техническая механика. Детали машин. (1990). Moskva, Высшая школа. 352. lk.
4. Tiidemann, Mart (2010) Masinaelementide projekteerimise alused. (Õpik on leitav TTK Varamust, pdf kujul) |
|
| Hindamismeetodid |
|---|
| Kursuse vältel sooritavad üliõpilased pärast vastava loengumaterjali läbivõtmist kokku viis üksteisele järgnevat igale projekteerimisetapile vastavat ülesannet, mis kokku hõlmab elektrimootorist ja kahest mehaanilisest ülekandest koosneva ajami projektarvutuse. Tööd tuleb esitada trükitud kujul. Igat järgmist etappi saab tudeng alustada alles pärast eelnevate etappide õppejõupoolset ülekontrollimist ja edukat kaitsmist. 90-100 % arvutusliku osa kogumahust õigesti tehtuna saab hindeks 5 „suurepärane“, 80-89% hindeks 4 „väga hea“, 70-79% hindeks 3 „hea“, 60-69% hindeks 2 „rahuldav“, 50-59% hindeks 1 „kasin“ ja alla 50% hindeks 0 „puudulik“. |
|
| Asendusained |
| MTR056
Masinaelemendid |
|
| Käimasolevad voorud |
|---|
| Masinaelemendid TK32/42 TT51/61 |
| |
