|
Õppekava aineÜldkompositsioon
| Õppeaine |
| Ainekood |
AAP380 |
| Õppeaine nimetus |
Üldkompositsioon |
| Ainepunkte |
2 EAP |
| Hindamisviis |
Hindeline arvestus |
|
| Õppekava aine |
| Õppekava |
2012 RA |
| Õppeaasta |
1 |
| Semester |
Sügissemester |
| Aine tüüp |
Kohustuslik |
|
|
Aine koormused
|
| Loeng |
24 |
|
| Õppeaine sisu lühikirjeldus |
|---|
| Kobarkujund - positiiv, negatiiv. Piiramata pind, lõigatud asümmeetriline kujund. Peegelsümmeetriaga tsentraalne võrkkompositsioon. |
|
| Õppeaine üldeesmärgid |
|---|
| Kompositsioonimõistete tundmaõppimine: harmoonia, faktuur, kontrast, dominant, rütm. Kompositsiooni põhiskeemide tundmaõppimine: sümmeetria, asümmeetria, piiramata pind, dominandiga pind. |
|
| Õppeaine õpiväljundid |
|---|
| Oskus oma töid korrektselt ja loogiliselt teostada, hea eksponeerimisoskus. |
|
| Õppeaine vormi kirjeldus |
|---|
Ülesanded:
1. Loeng
2. Kobarkujund: positiiv – negatiiv, teostus akrüülvärviga kartongile.
Kolmest põhikujundist – ring, ruut , kolmnurk – uue kobarkujundi moodustamine.
Positiiv ja negatiiv. Materjal: kavandi tegemiseks must paber. Puhas töö teostatud kas tushi või markeriga. Töö formaat 30 x 30 cm
3. Kobarkujundist piiramata pinna tegemine.
Kobarkujundist (positiiv) piiramata pinna komponeerimine 30 x 30 cm. Antud tööd teostada akrüülvärviga.
4. Tähekompositsioon eelnevalt etteantud shriftidest.
Ühe kujundi paigutamine valgele pinnale (10 x 10 cm). Täht valida etteantud shriftist. 10 x 10 pindadest (16 tükki) moodustada ühtne kompositsioon.
Oluline on pildikeste omavahelise sidususe leidmine. Alus 50 x 50 cm |
|
| Kirjandus |
|---|
1. Francis D.K. Ching "Architecture. Form, Space and Order", Van Nostrand Reinhold Company, 1979, 394 pages, English
2. Tiia Kivirand "Kompositsiooniga seotud mõisted" EKA
3. L.Lapin "Tühjus ja ruum" I
4. Eve Kärner "Kompositsiooniõpetus" |
|
| Hindamismeetodid |
|---|
| Semestri jooksul tehakse vastavalt etteantud programmile praktilised ülesanded. Tudeng peab neist osa võtma vähemalt 80 % ulatuses. 12-nädalase tsükli jooksul toimub 1 vaheülevaatus, kuhu tudengid peavad esitama oma praktilised tööd vastavalt läbitud õppekavale. Vaheülevaatuse tulemus võetakse arvesse semestri lõpul toimuvas hindelises arvestuses, kuhu tulevad esitamisele kogu semestri jooksul teostatud praktilised ülesanded. |
|
| Käimasolevad voorud |
|---|
| Pole ühtegi |
| |
