Tallinna Tehnikakõrgkool
Logi sisse

Õppekava aine

Ehitusstaatika ja koormuste arvutus

Õppeaine
Ainekood EHO392
Õppeaine nimetus Ehitusstaatika ja koormuste arvutus
Ainepunkte 6 EAP
Hindamisviis Eksam
Õppekava aine
Õppekava 2009 EI
Õppeaasta 2
Semester Kevadsemester
Aine tüüp Kohustuslik
Aine koormused
Loeng 48
Praktikum 24
Õppeaine sisu lühikirjeldus
Kursuse käigus antakse ülevaade varrassüsteemide kujupüsivusest, staatikaga määratud ja määramata ülesannetest ning konstruktsioonielementide üldstabiilsuse küsimustest. Vaadeldakse põhiliste konstruktsioonitüüpide nagu liht- ja jätkuvtalad, kaared, raamid, langertalade ja sprengeltalade sisejõudude ja paigutiste leidmist. Tehakse lühiülevaade rippkandjatest ja ruumilistest varrassüsteemidest. Õpitakse kasutama olulisemaid ehitusmehaanika arvutiprogramme.
Õppeaine üldeesmärgid
Ehitusstaatika on vahelüli üldteoreetiliste õppeainete Teoreetiline mehaanika, Tugevusõpetus ja Ehituskonstruktsioonide Projekteerimise programmide vahel. Laiendatakse teadmisi projekteerimise praktika ja teooria alal.
Õppeaine õpiväljundid
Ehitusstaatika programmi läbinu peab oskama luua ja hinnata tegelike ehituskonstruktsioonide arvutusskeeme, mis eelneb hoone projekteerimisele. Saadakse oskus kasutada projekteerimise abivahendeid, käsiraamatuid ja arvutiprogramme.
Kursuse lõppedes üliõpilane
• Omab sissejuhatavat ülevaadet ehituskonstruktsioonide ja erinevat tüüpi konstruktsioonielementide tööpõhimõtetest.
• Oskab koostada enamlevinud varraskonstruktsioonide arvutusskeeme, määrata nende geomeetrilist muutumatust ja staatikaga määratavust/määramatust.
• Oskab „käsitsi“ lahendada põhilisi ja lihtsamaid staatikaga määratud varraskonstruktsioone ja kontrollida surutud varraste stabiilsust.
• Omab ülevaadet staatikaga määramatute konstruktsioonide tööpõhimõtetest.
• Omab ülevaadet konstruktsioonide deformeerumisest ja oskab leida lihtsamatel juhtudel paigutisi.
• On omandanud eeldused ehituskonstruktsioonide arvutamiseks arvutiprogrammide abil.
Õppeaine vormi kirjeldus
Õppeaine koosneb auditoorsest tööst, kus loengud ja harjutustunnid on võrdse tähtsusega. Vajaduse korral on harjutustunnid arvutiklassis. Iseseisva tööna lahendatakse koduülesandeid ja tehakse tööd arvutiklassis.
Kirjandus
1. Ehituskonstruktori käsiraamat , Ehitame Tallinn 2002, Jaan Rohusaar, Pt 1...4
2. Ehitusstaatika, I. Timko, Valgus, T.1975
Hindamismeetodid
Lõpliku hinnangut üliõpilase teadmistele näitab eksamihinne. Hindamisel kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist. Hindamismeetoditeks on kontrolltööd ja eksam. Kontrolltööd on ette nähtud alateemade kohta ja seisnevad praktiliste ülesannete lahendamises. Eksam koosneb teooriaküsimustest ja kokkuvõtvast individuaalsest vestlusest.
Aine läbimise eelduseks on kõigi kontrolltööde ja eksami sooritamine vähemalt hindele „2 (rahuldav)“. Semestri jooksul mitterahuldavalt sooritatud kontrolltööd tuleb eksamil või enne eksamit uuesti lahendada.
Käimasolevad voorud
Pole ühtegi
eten